Tagakülg
2€veel pilti pole veelEsikülg
2€veel pilti pole veelBulgaaria · 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäev
Väljalaskekuupäevxx.xx.29
Kogutiraaž–
ELi maksimum–
Väljaanded1
ÄärekiriБОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ × 2, üks kord õigetpidi, üks kord tagurpidi
DisainerSwetlin Balezdrov, Stoyan Dechev
Väljalaske puhul
Münt meenutab 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäeva. Sellega tunnustatakse seda Euroopa integratsiooni olulist sammu.
Taustateave teema kohta
2004. aasta laienemisega võttis Euroopa Liit vastu veel kümme riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Liikmesriikide arv suurenes seeläbi 15-lt 25-le. Ühinemine toimus 1. mail 2004; ühinemislepingud olid juba eelmisel aastal Ateenas allkirjastatud.
Sellele eelnesid aastaid kestnud läbirääkimised ning ühinevate riikide õigus- ja majanduskorra kohandamine. Aluseks olid niinimetatud Kopenhaageni kriteeriumid. Need nõudsid muu hulgas stabiilseid demokraatlikke institutsioone, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamist ning toimivat turumajandust. Uued liikmesriigid pidid üle võtma ka Euroopa Liidu ulatusliku ühise õigustiku.
Laienemisel oli ka Euroopa-poliitiline mõõde. Mitu ühinenud riiki oli kuni külma sõja lõpuni kuulunud Nõukogude Liidu mõjutsooni. Nende vastuvõtmisega ületati veelgi Euroopa poliitilist lõhestatust, mis oli tekkinud pärast Teist maailmasõda. Samal ajal kujunes suurem ühine siseturg, kus kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine laienes uutele liikmesriikidele.
Bulgaaria ei kuulunud sellesse esimesse rühma. Riik ühines Euroopa Liiduga koos Rumeeniaga 1. jaanuaril 2007. 2004. aasta laienemise meenutamine on seega seotud ka Bulgaaria hilisema vastuvõtmisega ning pikema protsessiga, mille käigus laienes liit ida ja kagu suunas.
Sündmuse valimine mälestusmündi teemaks on põhjendatud selle laienemissammu Euroopa tähtsusega. See ei tähista üksnes üksikute riikide ühinemist, vaid ka pöördepunkti liidu arengus ja selle suhetes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.
Sellele eelnesid aastaid kestnud läbirääkimised ning ühinevate riikide õigus- ja majanduskorra kohandamine. Aluseks olid niinimetatud Kopenhaageni kriteeriumid. Need nõudsid muu hulgas stabiilseid demokraatlikke institutsioone, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamist ning toimivat turumajandust. Uued liikmesriigid pidid üle võtma ka Euroopa Liidu ulatusliku ühise õigustiku.
Laienemisel oli ka Euroopa-poliitiline mõõde. Mitu ühinenud riiki oli kuni külma sõja lõpuni kuulunud Nõukogude Liidu mõjutsooni. Nende vastuvõtmisega ületati veelgi Euroopa poliitilist lõhestatust, mis oli tekkinud pärast Teist maailmasõda. Samal ajal kujunes suurem ühine siseturg, kus kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine laienes uutele liikmesriikidele.
Bulgaaria ei kuulunud sellesse esimesse rühma. Riik ühines Euroopa Liiduga koos Rumeeniaga 1. jaanuaril 2007. 2004. aasta laienemise meenutamine on seega seotud ka Bulgaaria hilisema vastuvõtmisega ning pikema protsessiga, mille käigus laienes liit ida ja kagu suunas.
Sündmuse valimine mälestusmündi teemaks on põhjendatud selle laienemissammu Euroopa tähtsusega. See ei tähista üksnes üksikute riikide ühinemist, vaid ka pöördepunkti liidu arengus ja selle suhetes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.
2 eurot briljantlõige/BU
- Äärekiri
- БОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ × 2, üks kord õigetpidi, üks kord tagurpidi
Tiraaž väljalaskevormi järgi
käibevärske/BU
–
