Kreeka · 2004. aasta Euroopa Liidu laienemise 25. aastapäev

1. mail 2004 ühinesid Euroopa Liiduga samal ajal kümme riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Sellega muutus liidu poliitiline ja geograafiline ilme põhjalikult. Esimest korda kuulusid sellesse nii endise sotsialistliku Euroopa osa riigid kui ka kaks Vahemere saart.

Laienemisele eelnesid aastaid kestnud ühinemisläbirääkimised. Vastuvõtmise eeltingimusteks olid muu hulgas stabiilsed demokraatlikud institutsioonid, õigusriiklikud struktuurid, vähemuste kaitse ning toimiv turumajandus. Liituvad riigid pidid üle võtma ka Euroopa Liidu kehtiva õiguse ehk niinimetatud ühenduse õigustiku. Laienemine ei olnud seega üksnes poliitiline otsus, vaid ka ulatuslik kohanemisprotsess.

Selle ajalooline taust oli Euroopa poliitiline ümberkorraldamine pärast külma sõja lõppu. Riigid, mis olid varem kuulunud erinevatesse poliitilistesse ja majandussüsteemidesse, seoti ühisesse raamistikku. Liikmesus pidi toetama nende demokraatlikku ja majanduslikku arengut ning samal ajal rajama Euroopa-sisese koostöö laiemale alusele. Juba olemasolevatele liikmesriikidele tähendas ühinemine Euroopa institutsioonide ja otsustusmenetluste kohandamist.

Kreeka oli sel ajal juba Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu liige ning osales seetõttu olemasoleva liikmesriigi vaatenurgast selles laienemisprotsessis. Aastapäeva valimine Kreeka mälestusmündi teemaks viitab Euroopa ühendamise arengule üle riigipiiride. Keskmes ei ole üksikisik ega ehitis, vaid poliitiline samm, mille kaudu võeti mitu riiki alaliselt Euroopa Liidu ühisesse struktuuri.