Prantsusmaa · ELi 2004. aasta laienemise 25. aastapäev

1. mail 2004 ühinesid Euroopa Liiduga kümme riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Euroopa Liit kasvas seeläbi 15 liikmesriigilt 25 liikmesriigini. See oli suurim laienemisvoor pärast Euroopa Liidu loomist.

Liitumine oli mitmeaastase menetluse tulemus. Kandidaatriigid pidid täitma poliitilised ja majanduslikud tingimused ning üle võtma Euroopa Liidu ühise õigustiku ehk acquis’. Selle hulka kuulusid muu hulgas demokraatlikud institutsioonid, vähemuste kaitse, toimiv turumajandus ja suutlikkus rakendada liikmesusega kaasnevaid kohustusi. Liitumislepingud allkirjastati 2003. aastal Ateenas.

Laienemine oli seotud Euroopas pärast külma sõja lõppu toimunud poliitiliste muutustega. Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riigid lõimiti seeläbi kindlalt ühisesse poliitilisse ja majanduslikku korda. Samal ajal seati seniste ja uute liikmesriikide suhted ühisele õiguslikule alusele. Liitumisega said uute liikmesriikide kodanikest ka Euroopa Liidu kodanikud; teatavate õiguste praktilisele kohaldamisele kehtisid osaliselt üleminekukorrad.

Malta ja Küprose vastuvõtmisega laienes liit kahele Vahemere saarele. Küpros ühines jagatud riigina; Euroopa Liidu õigustiku kohaldamine peatati saare põhjaosas.

Seega ei meenuta aastapäev üksnes kümne uue liikme vastuvõtmist, vaid ka poliitilist protsessi, mille eesmärk oli ületada Euroopa jagunemine ja tugevdada koostööd üle varasemate blokkide piiride. Selle sündmuse valimine mälestusmündi teemaks seostub liikmesriikide ühise ajaloo ja Euroopa Liidu arenguga.