Sloveenia · ELi 2004. aasta laienemise 25. aastapäev

1. mail 2004 ühinesid Euroopa Liiduga kümme riiki: Küpros, Malta, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti ja Leedu. Sellega suurenes liikmesriikide arv 15-lt 25-le. See oli seni ulatuslikum liidu laienemine.

Kaheksa uut liikmesriiki kuulusid varem Nõukogude mõjusfääri või olid osa sotsialistlikust idablokist. Seetõttu oli nende vastuvõtmine seotud ka külma sõja lõppemisele järgnenud poliitiliste muutuste ja Euroopa lõhestatuse järkjärgulise ületamisega. Küpros ja Malta tõid liitu ka kaks Vahemere saart.

Ühinemise eelduseks olid muu hulgas stabiilsed demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamine ning toimiv turumajandus. Kandidaatriigid pidid oma õiguskorda üle võtma ka Euroopa Liidus kehtivad õigusnormid ehk liidu õigustiku. Läbirääkimised kestsid mitu aastat; ühinemisleping allkirjastati 2003. aastal.

Sloveenia jaoks tähendas ühinemine lõimumist Euroopa Liidu poliitiliste ja majanduslike struktuuridega. Koos teiste uute liikmesriikidega osales riik liidu otsustusprotsessides ja sai Euroopa siseturu osaks. Seega muutis laienemine mitte ainult Euroopa Liidu geograafilist suurust, vaid ka selle institutsionaalset ja ühiskondlikku koosseisu.

Aastapäev tuletab meelde seda Euroopa integratsiooni sammu ning nende riikide vastuvõtmist, mis pärast erinevaid ajaloolisi kogemusi ühinesid ühise poliitilise korraga. Selle sündmuse valimine mälestusmündi teemaks seostub seega sündmusega, mis on püsivalt kujundanud Euroopa Liidu arengut ja Sloveenia positsiooni selles.