Belgia · 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäev

1. mai 2004. aasta laienemine hõlmas Küprost, Tšehhi Vabariiki, Eestit, Ungarit, Lätit, Leedut, Maltat, Poolat, Slovakkiat ja Sloveeniat. See oli seni suurim uute liikmesriikide vastuvõtmine Euroopa Liitu.

Sellele eelnesid liitumisläbirääkimised, mille käigus kohandasid kandidaatriigid oma õigusaktid ja riiklikud struktuurid Euroopa Liidu eeskirjadega. Eeltingimuste hulka kuulusid stabiilsed demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtte järgimine, vähemuste kaitse ning toimiv turumajandus. Liitumisega võtsid uued liikmesriigid üle Euroopa Liidu õigustiku ehk seni kehtinud ühised õigusnormid ja poliitilised kohustused.

Laienemine muutis Euroopa poliitilist ja majanduslikku kaarti. Mitu ühinevat riiki oli kuni külma sõja lõpuni kuulunud kommunistlikku võimupiirkonda. Nende vastuvõtmine Euroopa Liitu sümboliseeris seega ka varem Euroopa jagunemise tõttu teineteisest eraldatud riikide lähenemist. Samal ajal tõi laienemine Euroopa ühistesse institutsioonidesse erinevad ajaloolised kogemused, keeled ja poliitilised traditsioonid.

Belgia jaoks on sellel teemal vahetu seos Euroopa ühinemisega. Riik kuulub kuue riigi hulka, kes panid pärast Teist maailmasõda aluse Euroopa integratsiooniprotsessile, ning seal paiknevad Euroopa Liidu olulised institutsioonid. Seetõttu käsitleb väljalase sammu, mis korraldas liidu territoriaalselt ja poliitiliselt ümber ning muutis nähtavaks selle arengu Lääne-Euroopa ühendusest peaaegu kõigi Euroopa piirkondade liikmesriike hõlmavaks ühenduseks.