Horvaatia · 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäev

Euroopa Liidu laienemine 1. mail 2004 oli pikaajalise poliitilise ja õigusliku lähenemisprotsessi tulemus. Liitu võeti Küpros, Malta, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Eesti, Läti ja Leedu. Nende liitumisega kasvas liidu liikmesriikide arv 25-ni.

Kandidaatriikide vastuvõtmine oli seotud poliitiliste ja majanduslike eeltingimustega. Nende hulka kuulusid stabiilsed demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamine, toimiv turumajandus ning suutlikkus rakendada Euroopa Liidu ühiseid õigusnorme. Seetõttu hõlmasid liitumisläbirääkimised arvukaid poliitikavaldkondi põllumajandusest ja konkurentsist kuni õigusemõistmiseni.

Laienemine muutis Euroopa poliitilist kaarti. Mitu uut liikmesriiki oli varem kuulunud kommunistlikku võimusfääri ning kujundanud pärast ida-lääne vastasseisu lõppu põhjalikult ümber oma riiklikud ja majanduslikud struktuurid. Nende liitumine sidus need riigid institutsionaalselt Lääne- ja Lõuna-Euroopa liikmesriikidega ning seadis liidule uusi ülesandeid otsustusmenetluste, majandusliku ühtlustamise ja regionaalarengu valdkonnas.

Horvaatia ei kuulunud 2004. aastal veel Euroopa Liitu. Riik esitas liitumistaotluse 2003. aastal, sai 2004. aastal kandidaatriigi staatuse ja liitus liiduga 2013. aastal. Horvaatia mälestusmünt seostab seega 2004. aasta laienemise oma riigi hilisema vastuvõtmisega. See sündmus viitab ühtlasi Euroopa Liidu järkjärgulisele arengule piiratud liikmeskonnaga ühendusest riikide liiduks, mille laienemine toimus mitmes etapis.