Bulgaaria · Bulgaaria tähestik

Bulgaaria tähestiku ajalugu on tihedalt seotud ristiusustamise ning oma kirikliku ja kirjandusliku kultuuri arenguga keskaegses Bulgaarias. 9. sajandil lõid vennad Kyrill ja Method kirja, mille abil sai kristlikke tekste edasi anda slaavi keeles. Nende misjon algas Suur-Määri riigis. Pärast nende tegevuse lõppu seal leidsid mitu nende õpilast varjupaiga Bulgaarias.

Bulgaaria valitseja Boris I toetas maa ristiusustamist ja usutekstide tõlkimist. Bulgaaria hariduskeskustes Preslawis ja Ohridis rajati koolid, kus koolitati vaimulikke ning paljundati slaavi keeles kirjutatud tekste. Selle käigus arenes Kyrilli loodud glagoolitsast kirillitsa. Tõenäoliselt kujundati see Preslawi kirjanduskooli ümbruses ja nimetati Kyrilli järgi, ehkki tema ise ei olnud selle looja.

Bulgaaria õpetlased aitasid uue kirja ja slaavikeelse liturgia püsivalt juurutada. Bulgaariast levisid tekstid, kirjutamistraditsioonid ja kiriklikud raamatud edasi teistele slaavi aladele, sealhulgas Kiievi-Venesse. Seeläbi sai keskaegsest Bulgaariast slaavi kirjakultuuri keskus. Tänapäeva bulgaaria keelt kirjutatakse endiselt kirillitsas.

Seega ei viita sündmus üksnes kirjamärkide süsteemile ehk tähestikule, vaid ka ajaloolisele protsessile: kristliku misjoni, riikliku toetuse, hariduse ja keelelise iseseisvuse seosele. Mälestusmündi valikut selgitab selle mõju, mis ulatub tänapäevani. Kirillitsa on Bulgaaria identiteedi nähtav osa ning samal ajal Euroopa kultuuriruumi kiri. Alates Bulgaaria ühinemisest Euroopa Liiduga kuulub kirillitsa ladina ja kreeka tähestiku kõrval Euroopa Liidu igapäevaelus kasutatavate Euroopa kirjasüsteemide hulka.