San Marino · Isaac Newtoni 300. surma-aastapäev

Isaac Newton kujundas Euroopa teaduslikku mõtlemist 17. ja 18. sajandi vahetusel. Oma teoses *Philosophiae Naturalis Principia Mathematica*, mis ilmus 1687. aastal, sõnastas ta kolm liikumisseadust ja universaalse gravitatsiooni seaduse. Nii kirjeldas ta ühtse matemaatilise käsitluse abil nii Maal toimuvaid protsesse kui ka taevakehade liikumist. Gravitatsiooniteooria selgitas muu hulgas planeetide orbiite ning lõi seose astronoomia ja füüsika vahel.

Newton tegeles põhjalikult ka optikaga. Ta uuris valge valguse koostist ja näitas, et seda saab lahutada eri värvideks. Teleskoopides tekkivate värviliste servade vähendamiseks arendas ta peegelteleskoobi. Ka matemaatika valdkonnas töötas ta meetodite kallal, mis aitasid kaasa diferentsiaal- ja integraalarvutuse arengule. Need saavutused sündisid osaliselt samal ajal Gottfried Wilhelm Leibnizi töödega; mõlema õpetlase pooldajate vahel puhkes hiljem pikaleveninud prioriteeditüli.

Lisaks teadustööle täitis Newton avalikke ülesandeid. Ta töötas Inglismaa rahapajas ja osales võltsmüntide valmistamise vastases võitluses. Samuti juhtis ta Londonis tegutsenud teadusühingut Royal Society. Nii ulatus tema mõju akadeemilisest teadustööst kaugemale ning ühendas teaduslikke, riiklikke ja institutsionaalseid valdkondi.

Tema surmapäeva meenutamine seostub uusaja loodusteaduste arenguga. Newtoni teoseid käsitati Euroopas pikka aega klassikalise mehaanika ja matemaatiliselt kirjeldatud loodusekorra alusena. Aastapäev annab seetõttu põhjust meenutada isikut, kelle tööd sidusid füüsika, astronoomia ja matemaatika püsivalt omavahel ning kujundasid järgneva ajastu teaduskeelt.