Hispaania · UNESCO maailmapärandi sari, 4. väljaanne, San Lorenzo de El Escoriali klooster

El Escorial asub Madridist loodes Sierra de Guadarrama jalamil. Kuningas Philipp II lasi ulatusliku kompleksi rajada alates 1563. aastast. Töid juhtis algul Juan Bautista de Toledo ning pärast tema surma jätkas neid peamiselt Juan de Herrera. 1584. aastaks oli ehitus põhiosas lõpetatud. Selge geomeetriline ülesehitus, valdavalt ehisdetailideta fassaadid ja graniidi kasutamine kujundasid Herrera järgi nimetatud Herrerianismo arhitektuuristiili.

Kompleks ühendab mitut funktsiooni: see oli kuninglik residents, klooster, basiilika, õppeasutus, raamatukogu ja matmispaik. Seal elanud ordurahvas kuulus algselt hieronymiitidele; tänapäeval hoolitsevad kloostri eest augustiinlased. Philipp II kasutas El Escoriali ajuti valitsemispaigana. Nii sidus ehitis Hispaania monarhia tihedalt katoliku usu ja vastureformatsiooniga.

Pühendus püha Laurentiusele seostatakse Saint-Quentini lahinguga 1557. aastal. Hispaania võit langes pühaku mälestuspäevale. Pärimuse kohaselt piinati Laurentius surnuks raudrestil. Seetõttu tõlgendatakse El Escoriali põhiplaani sageli viitena raudrestile; kas see oli tegelikult ehitusmeistrite peamine kavatsus, on siiski vaieldav.

Kompleksi kuuluvad ulatuslik ajalooline raamatukogu ja kuninglik panteon. Selle krüptidesse on maetud arvukalt Habsburgide ja Bourbonide dünastiate valitsejaid. Seega on El Escorial ühtaegu nii religioosne paik kui ka Hispaania monarhia mälupaik.

UNESCO kandis „El Escoriali kloostri ja ala“ 1984. aastal maailmapärandi nimekirja. Mündiväljaanne kuulub Hispaania sarja, milles käsitletakse alates 2010. aastast järjest riigis asuvaid UNESCO maailmapärandi paiku. Seega ei tulene valik ühest konkreetsest tähtpäevast, vaid sellest jätkuvast numismaatikaprogrammist.