Hispaania · UNESCO maailmapärandi sari, 9. väljaanne, Santiago de Compostela

Kujutatud pühak on Jaakobus Vanem, üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist ja evangelist Johannese vend. Uue Testamendi järgi kuulus ta jüngrite lähikonda ning hukati kuningas Herodes Agrippa I ajal. Keskaegne pärimus seostab Jaakobust Pürenee poolsaarega. Selle kohaselt jõudsid tema säilmed Galiciasse ja leiti seal 9. sajandi alguses. Ajalooliselt ei ole seda säilmete toomist võimalik tõendada, kuid hauapärimus pani aluse palverännupaiga kujunemisele. Nimi Santiago tuleneb püha Jaakobuse hispaaniakeelsest nimetusest.

Austatud haua kohale rajati esmalt pühamu, hiljem katedraal. Selle romaani stiilis hoone ehitamist alustati 11. sajandil; järgmistel sajanditel laiendati ja kujundati seda korduvalt ümber. Seetõttu ühendab hoone romaani, gooti ja baroki elemente. Püha värav asub katedraali idaküljel. See avatakse ainult niinimetatud pühadel Jaakobuse aastatel, kui apostli püha langeb 25. juulil pühapäevale. Selle läbimine kuulub siis palverändurite usuliste tavade hulka.

Alates keskajast viisid mitmesugused marsruudid Euroopa paljudest paikadest Galiciasse. Nende teede äärde tekkisid kirikud, kloostrid, võõrastemajad, hospidalid ja sillad. 12. sajandist pärinev niinimetatud Codex Calixtinus sisaldab muu hulgas teavet teekonnaetappide, pühapaikade ja kohalike tavade kohta ning seda peetakse organiseeritud palverännaku varaseks tunnistuseks. Jaakobuse palverändurite levinud tunnuseks sai jakobikarp.

Väljalase kuulub Hispaania 2-euroste mälestusmüntide sarja, mis käsitleb Hispaania UNESCO maailmapärandi paiku. Seetõttu ei põhjenda motiivi valikut üksainus aastapäev. Apostli kuju ja Püha väravaga valiti pigem kaks elementi, mis seovad palverännaku usulise sihtkoha ja katedraali vahetult teineteisega.