Hispaania · UNESCO maailmapärandi sari, 1. väljaanne, Córdoba ajalooline keskus

Córdoba oli juba Rooma ajal oluline linnakeskus. Pärast Pürenee poolsaare islamivallutust sai linn 756. aastal Córdoba iseseisva emiraadi ja 929. aastal sellest välja kujunenud kalifaadi pealinnaks. Eelkõige 10. sajandil oli see Vahemere lääneosa poliitiline, majanduslik ja vaimne keskus. Pärast kalifaadi lagunemist vahetas Córdoba korduvalt valitsejat, kuni Kastiilia kuningas Ferdinand III. linna 1236. aastal vallutas.

Suure mošee ehitamist alustati 8. sajandi lõpus emiir Abd ar-Rahman I. ajal. Järgnenud sajanditel lasid mitu valitsejat seda laiendada. Iseloomulikud on üksteise kohal paiknevad hobuserauakujulised ja ümarkaared, mille kaarekivid on vaheldumisi heledad ja punakad. Paljud sambad ja kapiteelid pärinesid vanematest Rooma ja läänegooti ehitistest või valmistati antiiksete eeskujude järgi. Ehituskompleksi kuuluvad ka kalifaadi ajast pärinevad rikkalikult kaunistatud palveruumid.

Pärast kristlikku vallutust pühitseti mošee kirikuks. Sajandite jooksul rajati sinna kabelid ja muid kristlikke juurdeehitisi. 16. sajandil püstitati endise palvesaali keskele uus katedraali kooriruum koos transeptiga. Ka endine minarett ümbritseti hiljem kristliku kellatorniga. Nii ühendab ehitis nähtavalt linna ajaloo erinevaid ajajärke.

UNESCO kandis algul maailmapärandi nimekirja mošee-katedraali. Hiljem laiendati kaitseala suurele osale vanalinnast. Sinna kuuluvad muu hulgas endine juudikvartal, Rooma silla ümbrus ja tänavaruumid, mille põhistruktuur pärineb eri ajaloojärkudest.

Väljalase alustas Hispaania mündisarja, mis käsitleb riigi UNESCO maailmapärandi paiku. Córdoba valik ei olnud seega seotud üksnes ühe tähtpäevaga, vaid tähistas pikemaajalise sarja algust, milles tutvustati igal aastal üht Hispaania maailmapärandi paika.