Tagakülg
2€veel pilti poleEsikülg
2€veel pilti poleLäti · 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäev
Väljalaskekuupäevxx.xx.2029
Kogutiraaž–
ELi maksimum–
Väljaanded1
ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU
Väljalaske puhul
Mündiga tähistatakse 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäeva.
Taustateave teema kohta
Euroopa Liidu laienemine 1. mail 2004 oli liidu ajaloo suurim uute liikmesriikide vastuvõtmine. Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ühinesid toona üheaegselt. Liikmesriikide arv suurenes seetõttu 15-lt 25-le.
Laienemisele eelnesid ulatuslikud ühinemisläbirääkimised. Kandidaatriigid pidid muu hulgas kohandama oma õigusaktid liidu õigusega ning täitma liikmesuse poliitilised ja majanduslikud tingimused. Ühinemisega said nende kodanikest Euroopa Liidu kodanikud; samal ajal kaasati uued liikmesriigid Euroopa Liidu ühiste institutsioonide ja poliitiliste menetluste tegevusse.
See samm oli seotud poliitiliste muutustega Euroopas pärast külma sõja lõppu. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, mis olid varem jäänud Lääne-Euroopa integratsioonikogukondadest väljapoole, kaasati tihedamalt Euroopa koostöösse. Laienemine pidi edendama poliitilist stabiilsust, tugevdama majandussidemeid ja ületama Euroopa jagunemise institutsionaalselt. Rumeenia ja Bulgaaria ühinesid Euroopa Liiduga alles hiljem.
Läti jaoks tähendas ühinemine üleminekut Euroopa koostööst kõrvale jäänud vabariigist Euroopa Liidu liikmeks. Sellest ajast alates osaleb riik ühistes otsustusprotsessides ja on lõimitud siseturuga. Aastapäev meenutab seetõttu mitte ainult mitme riigi vastuvõtmist, vaid ka Läti kaasamist Euroopa poliitilisse ja majanduslikku korraldusse. Emissioon käsitleb seda ühist ajaloolist seost Läti vaatenurgast.
Laienemisele eelnesid ulatuslikud ühinemisläbirääkimised. Kandidaatriigid pidid muu hulgas kohandama oma õigusaktid liidu õigusega ning täitma liikmesuse poliitilised ja majanduslikud tingimused. Ühinemisega said nende kodanikest Euroopa Liidu kodanikud; samal ajal kaasati uued liikmesriigid Euroopa Liidu ühiste institutsioonide ja poliitiliste menetluste tegevusse.
See samm oli seotud poliitiliste muutustega Euroopas pärast külma sõja lõppu. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, mis olid varem jäänud Lääne-Euroopa integratsioonikogukondadest väljapoole, kaasati tihedamalt Euroopa koostöösse. Laienemine pidi edendama poliitilist stabiilsust, tugevdama majandussidemeid ja ületama Euroopa jagunemise institutsionaalselt. Rumeenia ja Bulgaaria ühinesid Euroopa Liiduga alles hiljem.
Läti jaoks tähendas ühinemine üleminekut Euroopa koostööst kõrvale jäänud vabariigist Euroopa Liidu liikmeks. Sellest ajast alates osaleb riik ühistes otsustusprotsessides ja on lõimitud siseturuga. Aastapäev meenutab seetõttu mitte ainult mitme riigi vastuvõtmist, vaid ka Läti kaasamist Euroopa poliitilisse ja majanduslikku korraldusse. Emissioon käsitleb seda ühist ajaloolist seost Läti vaatenurgast.
2 eurot briljantlõige/BU
- Äärekiri
- DIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU
Tiraaž väljalaskevormi järgi
käibevärske/BU
–
Seeriad
Teata veast
Vigadest saavad teatada sisse loginud liikmed. Registreerumine on tasuta – seejärel saad siin jätkata
