Tagakülg
2€veel pilti poleEsikülg
2€veel pilti poleSoome · 2004. aasta ELi laienemise 25. aastapäev
Väljalaskekuupäevxx.xx.2029
Kogutiraaž–
ELi maksimum–
Väljaanded1
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Väljalaske puhul
Mündiga meenutatakse Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise 25. aastapäeva.
Taustateave teema kohta
1. mail 2004 ühinesid Euroopa Liiduga kümme riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Euroopa Liit kasvas seeläbi 15 liikmesriigilt 25 liikmesriigini. See oli seni suurim laienemisvoor Euroopa Liidu ajaloos.
Sellele eelnesid ühinemisläbirääkimised, mille käigus pidid kandidaatriigid täitma liikmesuse poliitilised ja majanduslikud tingimused. Nende hulka kuulusid muu hulgas demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtete järgimine, vähemuste kaitse ja toimiv turumajandus. Ühinemislepingud allkirjastati 2003. aastal Ateenas.
Laienemisega hõlmas Euroopa Liit mitut Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, kes olid pärast kommunistliku võimu lõppu oma poliitilised ja majandussüsteemid ümber korraldanud. Samal ajal võeti vastu Malta ja Küpros. Laienemine muutis liidu institutsionaalset koosseisu ja esitas selle koostööle uusi nõudeid, sest nüüd pidid erinevate ajalooliste kogemuste ja majanduslike eeldustega riigid ühiselt otsuseid langetama.
Soome jaoks oli laienemine osa liidu arengust, mille liige riik on alates 1995. aastast. Kümne riigi vastuvõtmine tähistab Euroopa integratsiooniruumi laienemist üle kontinendi varasema lõhestatuse. Tähtpäev ei viita seega üksnes ühele ühinemisele, vaid poliitilisele protsessile, mille käigus muutusid Euroopa Liidu liikmeskond ja sisemine struktuur püsivalt.
Sellele eelnesid ühinemisläbirääkimised, mille käigus pidid kandidaatriigid täitma liikmesuse poliitilised ja majanduslikud tingimused. Nende hulka kuulusid muu hulgas demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtete järgimine, vähemuste kaitse ja toimiv turumajandus. Ühinemislepingud allkirjastati 2003. aastal Ateenas.
Laienemisega hõlmas Euroopa Liit mitut Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, kes olid pärast kommunistliku võimu lõppu oma poliitilised ja majandussüsteemid ümber korraldanud. Samal ajal võeti vastu Malta ja Küpros. Laienemine muutis liidu institutsionaalset koosseisu ja esitas selle koostööle uusi nõudeid, sest nüüd pidid erinevate ajalooliste kogemuste ja majanduslike eeldustega riigid ühiselt otsuseid langetama.
Soome jaoks oli laienemine osa liidu arengust, mille liige riik on alates 1995. aastast. Kümne riigi vastuvõtmine tähistab Euroopa integratsiooniruumi laienemist üle kontinendi varasema lõhestatuse. Tähtpäev ei viita seega üksnes ühele ühinemisele, vaid poliitilisele protsessile, mille käigus muutusid Euroopa Liidu liikmeskond ja sisemine struktuur püsivalt.
2 eurot briljantlõige/BU
- Äärekiri
- SUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Tiraaž väljalaskevormi järgi
käibevärske/BU
–
Seeriad
Teata veast
Vigadest saavad teatada sisse loginud liikmed. Registreerumine on tasuta – seejärel saad siin jätkata
