Austria · Ludwig van Beethoveni surma 200. aastapäev

Ludwig van Beethoven sündis Bonnis ja asus noore muusikuna elama Wieni. Linn jäi tema elu lõpuni tema tähtsaimaks elu- ja tööpaigaks. Seal tõusis ta esmalt esile peamiselt pianistina ning saavutas heliloojana tuntuse aadli- ja kodanlikes ringkondades. Tema tegevus oli seotud muusikakultuuri muutumisega umbes 1800. aasta paiku: muusikat esitati üha enam ka väljaspool õukondlikke asutusi ning laiem publik tajus seda isiklike ja ühiskondlike ideede väljendusena.

Beethoven lähtus Viini klassitsismi vormidest, kuid arendas neid edasi. Tema sümfooniates, klaverisonaatides ja keelpillikvartettides omandasid teemad, kontrastid ja muusikaliste motiivide arendus varem tundmatu dramaatilise mõõtme. Tema lavateoste hulka kuulub ooper *Fidelio*, vaimulike heliteoste hulka *Missa solemnis*. Üheksas sümfoonia koos Schilleri „Ode an die Freude“ tekstile loodud muusikaga kujunes hiljem üleeuroopaliseks sümboliks; finaali meloodia on tänapäeval Euroopa Liidu hümn.

Tema elu mõjutas süvenev kuulmislangus, mis viis lõpuks peaaegu täieliku kurtuseni. Sellest hoolimata jätkas Beethoven heliloomingut ning lõi ka neis tingimustes teoseid, mis ei sõltunud tema enda avalikest esinemistest pianistina. Niinimetatud Heiligenstädter Testament, isiklik dokument aastast 1802, annab ülevaate tema tollasest hingelisest kriisist ja otsusest jätkata töötamist hoolimata terviseprobleemidest.

Sündmusel on Austria jaoks otsene seos, sest Beethoven veetis suurema osa oma täiskasvanuelust Wienis ja leidis seal oma kunstilise keskkonna. Linn oli tema avalike edusammude, tellijate ja kirjastajatega tekkinud vastuolude ning arvukate teoste sünni paik. Seetõttu võib Austria mälestusmünt meenutada nii tema isikut kui ka Viini muusikaajalugu, millega tema looming on tihedalt seotud.