Eesti · Hiiu maakond (sari: Eesti maakonnad)

Hiiu asub Eesti lääneosas ning hõlmab Hiiumaa saart ja selle ümbruses paiknevaid väiksemaid saari. Hiiumaa on Saaremaa järel riigi suuruselt teine saar. Maakonna halduskeskus on Kärdla. Saart iseloomustab selle eraldatud asukoht Läänemeres: ühendused Eesti mandriosa ja naabersaartega on tänapäevani olulised, samuti meresõit, kalandus ja turism.

Vanemates allikates esineb Hiiumaa ka nime Dagö all. Oma ajaloo vältel kuulus saar mitme Läänemere piirkonna valdusala koosseisu ning seda mõjutasid Eesti, baltisaksa ja Rootsi kultuur. Sellele viitavad kohanimed, ajaloolised mõisad, kirikud ja sõjalised rajatised. Hõre asustus ja maastiku eripära on aidanud kaasa sellele, et traditsioonilised saareelu vormid on osaliselt säilinud.

Hiiumaa tuntumate ehitiste hulka kuulub Kõpu tuletorn. See paikneb saare lääneosas kõrgendikul ning aitas meresõidul orienteeruda Läänemere ja Soome lahe vahelistel laevateedel. Saare meresõiduajalooga on seotud ka Tahkuna ja Ristna tuletornid. Need tuletornid tuletavad meelde, et Hiiumaa ei olnud üksnes elupaik, vaid ka laevaliikluse orientiir.

Maakond esindab ühtlasi Eesti erilist haldusajalugu. Pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist muudeti piirkondlikke haldusstruktuure korduvalt. Hiiumaa jäi seejuures omaette maakonnaks, kuigi omavalitsusi ühendati ja pädevusi korraldati ümber. Münt kujutab maakonda Eesti maakondadele pühendatud sarjas. Seega ei seisne väljaandmise põhjus niivõrd ühes konkreetses ajaloolises tähtpäevas, vaid Eesti piirkondliku jaotuse ning riigi eri osade erineva ajaloolise ja maastikulise kujunemise tutvustamises.