Saksamaa · Nordrhein-Westfalen - Aachener Dom (sari: Bundesländer II, 5. väljaanne)

Aachener Dom pärineb Karl der Große paleekabelist. Frangi valitseja laskis selle umbes 800. aastal rajada oma Aacheni paleekompleksi keskuseks. Kaheksanurkse siseruumiga keskkuppelkirik pühitseti 805. aastal paavst Leo III juuresolekul. See ühendas õukonnakiriku ülesanded poliitilise taotlusega muuta Aachen uuendatud Lääne keisririigi keskuseks. Pärast Karli surma sai kirik tema matmispaigaks; tema haud asub domis tänapäevani.

Keskajal oli Aachen tihedalt seotud Püha Rooma riigi kuningavõimuga. Aastatel 936–1531 krooniti seal arvukalt Rooma-Saksa kuningaid. Kroonimised toimusid Marienkirche’is, nagu domi algul nimetati, ning andsid Aachenile erilise poliitilise staatuse. Hilisemad ehitusjärgud laiendasid Karolingide paleekabelit, nende hulgas gooti kooriruum, mida suurte akende tõttu nimetatakse ka „Klaasmajaks“. Nii ühendab dom erinevaid ehitusjärke ja muudab Euroopa sakraalarhitektuuri arengu nähtavaks.

Ka palverännakupaigana on Aachenil pikk traditsioon. Domis austatakse mitut reliikviat, nende hulgas niinimetatud Maarja kleiti, Jeesuse mähkmeid, Ristija Johannese peastamisriiet ja Jeesuse niuderätti. Neid pühadus­esemeid näidatakse alates keskajast korrapäraste ajavahemike järel Aacheni pühadusretkel.

Domiga valitakse ehitis, mis kujutab tänapäeva Nordrhein-Westfaleni ajalugu ka väljaspool piirkonna piire. See sümboliseerib ühtaegu Karolingide minevikku, keskaegset riigilugu ja Euroopa kristlikku kujunemist. Esimese Saksa ehitisena kanti Aachener Dom 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Selle selge ja kaugelt äratuntav arhitektuuriline vorm sobib eriti hästi ka maa kujutamiseks mündisarjas, mis tutvustab Saksa liidumaid iseloomulike paikade ja kultuuriväärtuste kaudu.