Hispaania · UNESCO maailmapärandi sari, 17. väljaanne, Pobleti klooster

Reial Monestir de Santa Maria de Poblet asub Pradesi mäestiku jalamil Tarragona provintsis. Selle rajamine ulatub tagasi aastasse 1151, mil Barcelona krahv Ramon Berenguer IV. tõi sinna Lõuna-Prantsusmaal asuvast Fontfroide’i kloostrist tsistertslasi. See toimus kristliku võimu laienemise ajal lõuna poole. Kloostrid võtsid äsja vallutatud aladel enda kanda religioosseid, majanduslikke ja korralduslikke ülesandeid.

Kompleksi vanemad osad järgivad tsistertslaste ordu ideaale, mis taotlesid lihtsat arhitektuuri ning palve ja tööga reguleeritud ühiselulist korraldust. Kloostrikiriku ja ristikäigu ümber paiknevad muu hulgas kapiitlisaal, refektoorium, raamatukogu, magamisruumid ja majandushooned. Hilisemad laiendused tõid kaasa gootilikud vormid, kuningapalee ning ulatusliku kindlustuse müüride, tornide ja väravarajatistega.

Poblet oli tihedalt seotud Aragón krooniga. Mitu kuningat toetasid kloostrit ja määrasid selle oma matmispaigaks. Kloostrikirikus asuvad mitme monarhi hauamonumendid, nende hulgas Jakob I. ja Peter IV. Tsistertslaste kloostri, kindlustatud residentsi ja kuningliku panteoni ühendus peegeldab keskaegse Aragóni poliitilist korraldust; selle valdusala hõlmas mõnel ajajärgul suuri osi Vahemere läänepiirkonnast.

Liberaalsete kloostrite likvideerimiste käigus aeti kogukond 1835. aastal välja. Seejärel rüüstati või kahjustati hooneid ja hauaplatse. 20. sajandil algas ulatuslik taastamine; 1940. aastal pöördusid tsistertslased tagasi. Sellest ajast alates on Poblet taas asustatud klooster, mitte üksnes ajaloomälestis.

Mündiväljalase kuulub Hispaania sarja, mis käsitleb riigi maailmapärandi nimekirja kantud paiku. Motiivid valitakse põhimõtteliselt nende nimekirja kandmise ajalise järjestuse järgi. See selgitab, miks jõudis Poblet järjekorda pärast varem käsitletud Hispaania paiku.