Belgia · 10 aastat majandus- ja rahaliitu

Väljalaskekuupäev27. jaan 2009

Kogutiraaž5 012 000

ELi maksimum5 000 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstBELGIE - BELGIQUE - BELGEN / EMU 1999-2009

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaKoninklijke Munt van Belgie, Brussel

Väljalaske puhul

Ühisväljaanne tähistab majandus- ja rahaliidu kümnendat aastapäeva ning euro loomist 1. jaanuaril 1999. G. Stamatopoulose kujundus kujutab stiliseeritud inimfiguuri, mille vasak käsi läheb üle euro sümboliks; selle all on kunstniku initsiaalid ΓΣ. Kujutist täiendavad vastava riigi nimetus, aastaarvud 1999–2009, majandus- ja rahaliidu eestikeelne akronüüm ning Euroopa lipu kaksteist tähte.

Motiiv

Mündi keskel on stiliseeritud inimkuju, mille vasakut kätt pikendab eurosümbol. Kunstniku initsiaalid ΓΣ paiknevad eurosümboli all. Väljalaskjariigi nimi selle riigi keeles või keeltes on kujutise ülaservas, alumises servas on aga 1999-2009 ja riigi keelde või keeltesse tõlgitud akronüüm EMU.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Majandus- ja rahaliit kujunes järk-järgult Euroopa majandus- ja rahapoliitikast. Selle üheks aluseks oli Maastrichti leping, millega kehtestati ühisele vääringule ülemineku eeskirjad. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, avalikele rahandustele, vahetuskurssidele ja pikaajalistele intressimääradele. Samal ajal loodi institutsioonilised eeldused, eelkõige Europäisches System der Zentralbanken ja Europäische Zentralbank (EZB).

Rahaliidu kolmanda etapi alguses fikseeriti osalevate riikide vääringute vahetuskursid pöördumatult. Euro oli esialgu arvestus-, panga- ja arveldusvääring; pangatähed ja mündid jõudsid käibele alles 2002. aastast. Seni maksid inimesed igapäevaelus endiselt näiteks Saksa marga, frangi või liiriga. Euroala rahapoliitika läks siiski juba varem üle EZB-le. Riikide keskpangad jäid alles ning osalevad sellest ajast eurosüsteemis selle poliitika elluviimises.

Esialgu osales ühisvääringus üksteist Euroopa Liidu liikmesriiki. Kreeka ühines enne sularaha käibelelaskmist. Hiljem järgnesid veel riigid; Slovakkia ühinemisega hõlmas euroala mündi väljaandmise aastal 16 riiki. Kõik Euroopa Liidu liikmed ei võtnud eurot kasutusele. Seetõttu tuleb rahaliitu eristada Euroopa Liidu laiemast poliitilisest ja majanduslikust raamistikust.

Ühisväljalase muutis osalevate riikide ühise pädevuse nähtavaks ka numismaatiliselt: vaatamata erinevatele rahvuslikele kirjadele kasutasid kõik sama põhimotiivi. Selle valiku üle said Euroopa Liidu kodanikud ja elanikud otsustada veebihääletusel. Nii valiti menetlus, mis kaasas avalikkuse vahetult kujundamisse.

Aastapäev sobis käibemündi teemaks, sest euro ei ole üksnes sularaha, vaid tähistab institutsionaalset muutust: riiklik rahapoliitika asendati ühise rahapoliitikaga, samal ajal kui eelarve- ja majanduspoliitika jäid suurel määral riikide vastutusele. See pingeväli kuulub tänapäevani majandus- ja rahaliidu ülesehitusse.