Malta · 10 aastat Euroopa majandus- ja rahaliitu

Majandus- ja rahaliit kujunes järk-järgult välja Euroopa majandusintegratsioonist. Maastrichti lepinguga kehtestati ühise valuuta loomise eeldused. Osalemisest huvitatud riigid pidid täitma niinimetatud lähenemiskriteeriumid. Need puudutasid muu hulgas hinnastabiilsust, riigivõlga, eelarvepuudujääki, vahetuskursi stabiilsust ja pikaajalisi intressimäärasid. Samal ajal loodi Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteem ühise rahapoliitika teostamiseks.

Alguses osales rahaliidus üksteist riiki. Nende vahetuskursid fikseeriti pöördumatult ning rahapoliitika läks üle Euroopa tasandile. Algul kasutati eurot üksnes arvestusrahana, näiteks sularahata maksetes, finantsmajanduses ja riiklikes arveldustes. Pangatähed ja mündid tulid käibele alles 2002. aastast. Seni jäid kasutusele senised riiklikud maksevahendid, kuid majanduslikult olid need juba euro kindlalt fikseeritud allüksused. Kreeka ühines rahaliiduga 2001. aastal; pärast sularaha kasutuselevõttu järgnesid veel teised riigid.

Ühine raha pidi täiendama Euroopa siseturgu. See kõrvaldas rahaliidu piires vahetuskursiriskid ja rahavahetuskulud, lihtsustas piiriüleseid makseid ning muutis hinnad vahetult võrreldavaks. Samal ajal loobusid osalevad riigid iseseisvast riiklikust raha- ja vahetuskursipoliitikast. Otsuseid baasintressimäärade ja rahapakkumise kohta tehakse sellest ajast alates tsentraalselt, samal ajal kui finants- ja eelarvepoliitika jäi üldjuhul riikide vastutusele.

Ühise mälestusmündina emiteerimine viitas sellele riikideülesele iseloomule. Motiivi ei määranud üksnes riiklik rahapaja: Euroopa Liidu kodanikud ja elanikud said internetis hääletada mitme kavandi vahel. Valituks osutus Kreeka skulptori Georgios Stamatopoulos kavand; ta töötas Kreeka keskpanga rahapajas. Tema minimalistlik kujundikeel kujutab ühist raha pika kaubanduse ja majandusliku vahetuse arengu tulemusena. Tollaste euroala riikide peaaegu üheaegne emiteerimine muutis aastapäeva ennast ühiseks numismaatiliseks sündmuseks.