Hispaania · UNESCO maailmapärandi sari, 2. väljaanne, La Alhambra, Granada

Alhambra kujunes Sabikah’ mäel Granada kohal asuvaks kindlustatud paleelinnaks. Tänapäeval iseloomuliku ilme sai see 13. ja 14. sajandil Nasridenite ajal, kes olid Pürenee poolsaare viimane moslemitest valitsejadünastia. Müüride vahel paiknesid residentsid, haldusruumid, õued, elamukvartalid ja kaitserajatised. Pärast Granada vallutamist Katoliiklike kuningate poolt 1492. aastal kasutati kompleksi edasi kristliku kuningaresidentsina ning seda muudeti osaliselt. Sellest ajast pärineb muu hulgas hiljem rajatud keiser Karl V palee.

Löwenhof kuulub Nasridenpalast kompleksi, mida laiendati sultan Muhammad V ajal. Selle keskmes on kauss, mida kannavad kaksteist marmorist lõvi. Sellest viivad kitsad veerennid külgnevatesse ruumidesse. Vee, valguse, ornamentide, sambaridade ja siseõuede ühendamine oli nasriidide paleearhitektuuri põhielement. Õu oli osa peenelt liigendatud õukondlikust elu- ja esindusalast.

Generalife asub väljaspool tegelikke kindlusmüüre. See oli nasriididest valitsejate maaresidents ja taganemispaik. Eluhooned, aiad, õued ja niisutussüsteemid moodustavad seal ühtse kompleksi. Vett ei kasutatud üksnes varustuseks, vaid see kaasati sihipäraselt ka aedade ja arhitektuuri kujundusse.

Albayzín asub vastasasuval künkal. Kvartal säilitab keskaegse islami linnastruktuuri põhijooned oma kitsaste, ebakorrapäraste tänavate ja traditsiooniliste elamutega. Pärast 1492. aastat jäi see esialgu Granada moslemirahvastiku keskuseks; hilisemad ümberehitused ja kristlikud sakraalehitised täiendasid linnapilti.

Alhambra ja Generalife kanti maailmapärandi nimekirja 1984. aastal, Albayzín lisati laiendusena 1994. aastal. Mündiväljaanne oli osa 2010. aastal alanud Hispaania sarjast, milles käsitletakse igal aastal üht Hispaania UNESCO maailmapärandi objekti. Granada kompleks kuulus varakult nimekirja kantud Hispaania maailmapärandi objektide hulka ning seetõttu võeti see sarja juba selle alguses.