Prantsusmaa · 30 aastat Euroopa Liidu lippu

Väljalaskekuupäev16. nov 2015

Kogutiraaž4 020 000

ELi maksimum4 000 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstRÉPUBLIQUE FRANÇAISE / 1985-2015 / ΓΣ

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tähistatakse ELi lipu kolmekümnendat aastapäeva. Motiivil on lipp rahvaste ja kultuuride ühiste ettekujutuste ja ideaalidega ühendamise sümbolina; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Lisaks on kujutatud pealdis „RÉPUBLIQUE FRANÇAISE“, aastaarvud „1985-2015“ ja disaineri Georgios Stamatopoulos initsiaalid.

Motiiv

Motiivil on Euroopa Liidu lipp kui sümbol, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste ettekujutuste ja ideaalide kaudu parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Üleval paremal mündirõnga ääres on näha väljalaskjariigi „RÉPUBLIQUE FRANÇAISE“ nimetus ja aastaarvud „1985-2015“. Mündi ja mündimeistri tunnused paiknevad paremal lipu ja aastaarvude vahel. All paremal on kujundaja (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Aastaarv 1985 ei viita tähelipu loomisele. Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, oli embleemi juba 1955. aastal kasutusele võtnud. Kolm aastakümmet hiljem otsustasid tollaste Euroopa ühenduste riigi- ja valitsusjuhid seda kasutada ka nende institutsioonide jaoks. Alates 1986. aastast heisati see ühenduste hoonete ees. Euroopa Liit ise tekkis alles 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega.

Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see muutumatuks hoolimata mitmest laienemisest ja Ühendkuningriigi lahkumisest. Kaksteist sümboliseerib selles kontekstis ühtsust ja terviklikkust; ringikujuline paigutus viitab ühtekuuluvusele. Ka viieharuliste tähtede suund on kindlaks määratud: kõik tähed on püstises asendis ega ole pööratud ümber keskpunkti nagu kiired. Seega varjab levinud väljend „ELi lipp” asjaolu, et sümbol on vanem kui Euroopa Liit ning seda kasutab jätkuvalt ka Euroopa Nõukogu.

Emissioon ei olnud üksnes Prantsusmaa algatus, vaid euroala riikide ühine emissioon. Sellised ühised mälestusmündid käsitlevad teemat, mis ei ole oluline ainult ühele liikmesriigile, vaid Euroopa koostööle tervikuna. Varem olid sel viisil käsitletud muu hulgas Rooma lepingute aastapäeva, majandus- ja rahaliidu kümnendat aastapäeva ning sularaha euro kümnendat aastapäeva.

Kujunduse leidmiseks korraldati Euroopa rahapajade vahel konkurss. Žürii valis välja viis ettepanekut, mille üle euroala kodanikud ja elanikud said veebis hääletada. Nii ei määranud mündi välimust ainult riigiasutused. Prantsusmaa võttis nagu teised osalenud väljaandjariigid üle valitud ühise põhimotiivi, kuid lisas sellele oma riikliku nimetuse ja ettenähtud vermimistähised. Aastapäev sobis ühiseks emissiooniks, sest lippu kasutavad sõltumata liikmesriikide arvu muutumisest kõik Euroopa Liidu institutsioonid.