Austria · 30 aastat ELi lippu

Euroopa Liidu tänapäeval kasutatav lipp tekkis algselt Euroopa Nõukogus, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Pärast asutamist 1949. aastal otsis Euroopa Nõukogu mitu aastat ühist Euroopa sümbolit. 8. detsembril 1955 võttis selle ministrite komitee embleemina kasutusele sinise kanga, millel on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring.

Tähtede arv ei tähistanud kunagi liikmesriikide arvu. Juba kasutuselevõtmise ajal ei vastanud see liikmesriikide toonasele arvule. Kaksteist valiti pigem kindla arvuna, mis pidi väljendama täielikkust ja ühtsust. Ring sümboliseerib ühtekuuluvust. Seetõttu jäi kujutis ka Euroopa organisatsioonide hilisemate laienemiste ajal muutumatuks.

Euroopa ühendustel, millest kujunes tänapäevane Euroopa Liit, ei olnud algselt ühtset lipusümbolit. Euroopa Parlament toetas 1983. aastal Euroopa Nõukogu embleemi ülevõtmist. 1985. aasta juunis kiitsid Euroopa ühenduste riigi- ja valitsusjuhid selle kasutamise heaks. Alates 1986. aastast kasutavad seda ühenduste organid. 2015. aasta juubeliaasta viitas seega sellele 1985. aasta poliitilisele otsusele, mitte Euroopa Nõukogu kolme aastakümmet varasemale algsele vastuvõtmisele.

Lipp kujunes samal ajal Euroopa koostöö üldiseks tunnuseks. See ei tähista üksnes Euroopa Liitu: ka Euroopa Nõukogu kasutab seda endiselt. Mõlemad organisatsioonid on institutsionaalselt eraldiseisvad ning neil on erinevad ülesanded ja liikmeskonnad.

Mündiväljalase kavandati euroala riikide ühise ettevõtmisena. Seetõttu ilmus sama kujunduslik põhikavand mitmes riigis, kus riiginimetust kohandati vastavalt. Valikut kitsendati esmalt Euroopa rahapajade ettepanekute põhjal ekspertžürii abil; seejärel langetati otsus avalikul veebihääletusel. Seega ühendas sündmus Euroopa institutsioonide juubeli riikideüleselt koordineeritud väljalaskega ühises rahapiirkonnas.