Hispaania · Euroopa lipu 30. aastapäev

Euroopa lipp ei tekkinud algselt Euroopa Liidu sümbolina. Euroopa Nõukogu, tänapäeva Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, võttis selle kasutusele 1955. aastal. See koosneb kaheteistkümnest kuldsest tähest sinisel taustal, mis paiknevad ringikujuliselt. Number kaksteist ei tähista seejuures ei tolleaegset ega hilisemat liikmesriikide arvu. See valiti kindlaks sümboolseks arvuks; suletud ring tähistab ühtekuuluvust. Seetõttu jäi tähtede arv muutumatuks ka laienemiste järel.

Euroopa ühendused, millest hiljem kujunes Euroopa Liit, võtsid selle sümboli üle 1985. aastal. Alates 1986. aastast kasutavad seda nende institutsioonid. Rangelt võttes ei eksisteerinud Euroopa Liitu tol ajal veel selle nime all: see loodi alles Maastrichti lepinguga, mis jõustus 1993. aastal. Nimetus „ELi lipp“ on seega tänapäeval levinud lühivorm sümboli kohta, mille võtsid algselt üle Euroopa ühendused.

Hispaania puhul langeb see areng kokku riigi Euroopa ühendustega ühinemise ajaga. Hispaania ühinemisleping allkirjastati 1985. aastal; 1. jaanuaril 1986 sai riik koos Portugaliga liikmeks. Lipu ülevõtmine ja Hispaania Euroopa-integratsioon toimusid seega peaaegu samal ajal. Lisaks leidsid need aset mõni aasta pärast Hispaania üleminekut Francisco Franco diktatuurilt parlamentaarsele monarhiale.

Väljalase kuulus euroala riikide ühisesse mündisarja. Selliste ühisväljalasete rahvuslikel külgedel kasutatakse sama põhimotiivi, samal ajal kui riiginimetust ja üksikuid vermimisandmeid kohandatakse. Varem olid ühised 2-eurosed mündid ilmunud muu hulgas Rooma lepingute viiekümnenda aastapäeva, majandus- ja rahaliidu kümnenda aastapäeva ning euro sularaha kasutuselevõtu kümnenda aastapäeva puhul. See sündmus sobis uueks ühisväljalaskeks, sest lipp ei tähista üht konkreetset riiki ega kindlat Euroopa Liidu organit, vaid seda kasutatakse Euroopa institutsioonide ühise tunnusena.