Luksemburg · ELi lipu 30. aastapäev

Euroopa lipp ei tekkinud algselt Euroopa Liidu sümbolina. Euroopa Nõukogu, 1949. aastal asutatud ja Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, võttis embleemi vastu 1955. aastal. Sellel on sinisel taustal kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring. Number kaksteist ei tähista seejuures ei toonast ega hilisemat liikmesriikide arvu. See valiti ühtsuse ja üksmeele muutumatuks sümboliks. Seetõttu jäi tähtede arv ka Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu laienemise ajal muutumatuks.

1980. aastatel otsisid Euroopa ühendused ühiseid sümboleid, mis oleksid elanikkonnale kergemini äratuntavad. Euroopa Parlamendi algatusel ja Euroopa Nõukogu nõusolekul võtsid ühenduste riigi- ja valitsusjuhid lipu 1985. aastal kasutusele. Alates 1986. aastast kasutasid seda Euroopa institutsioonid. Euroopa Liidu loomisel Maastrichti lepinguga läks see üldkasutusse Euroopa Liidu lipuna, ilma et selle kujundust oleks muudetud.

Õiguslikult ei ole lippu ega teisi Euroopa sümboleid kõigis Euroopa Liidu lepingutes sõnaselgelt ametlike sümbolitena sätestatud. Läbikukkunud Euroopa põhiseaduse leping oleks neid sõnaselgelt nimetanud. Lissaboni lepingus sellest loobuti, kuid mitu liikmesriiki teatasid eraldi, et peavad lippu ka edaspidi oma ühtekuuluvuse väljenduseks. Sellest sõltumata on see institutsioonilises ja avalikus kasutuses kindlalt juurdunud.

Mündiväljaanne oli seotud embleemi ülevõtmisega Euroopa ühenduste poolt 1985. aastal. See kuulus euroala ühiste 2-euroste müntide väljaannete hulka, mille puhul kasutavad kõik osalevad riigid sama põhimotiivi ja lisavad sellele üksnes riigipõhised andmed. Varem olid sellised ühised väljaanded muu hulgas pühendatud Rooma lepingule, majandus- ja rahaliidule ning euro sularahale. 2015. aasta väljaande motiiv valiti Euroopa rahapadade konkursil; seejärel otsustati viie eelvalitud kavandi vahel avaliku veebihääletuse teel.