Coincard

Euroopa lipp ei tekkinud algselt Europäische Unioni sümbolina. 1949. aastal asutatud ja Europäische Unionist sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon Europarat võttis embleemi vastu 1955. aastal. Sellel on sinisel taustal kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring. Kaksteist ei tähista seejuures ei toonast ega hilisemat liikmesriikide arvu. See valiti püsiva ühtsuse ja üksmeele sümbolina. Seetõttu jäi tähtede arv ka Europäische Gemeinschafteni ja Europäische Unioni laienemise ajal muutumatuks.

1980. aastatel otsisid Europäische Gemeinschaften ühiseid sümboleid, mis oleksid elanikkonnale kergemini äratuntavad. Europäisches Parlamendi algatusel ja Europarati heakskiidul võtsid ühenduste riigi- ja valitsusjuhid lipu 1985. aastal kasutusele. Alates 1986. aastast kasutasid seda Euroopa institutsioonid. Europäische Unioni asutamisega Vertrag von Maastrichti alusel läks see üldkasutusse Europäische Unioni lipuna, ilma et selle kujundust oleks muudetud.

Õiguslikult ei ole lippu ega teisi Euroopa sümboleid kõigis Europäische Unioni lepingutes sõnaselgelt ametlike sümbolitena sätestatud. Läbikukkunud Vertrag über eine Verfassung für Europa oleks neid sõnaselgelt nimetanud. Vertrag von Lissabonis sellest loobuti, kuid mitu liikmesriiki teatasid eraldi, et peavad lippu ka edaspidi oma ühtekuuluvuse väljenduseks. Sellest sõltumata on see institutsioonilises ja avalikus kasutuses kindlalt juurdunud.

Mündiväljaanne seostus embleemi Europäische Gemeinschafteni poolt ülevõtmisega 1985. aastal. See kuulus euroala ühiste 2-euroste mündiväljaannete hulka, mille puhul kasutavad kõik osalevad riigid sama põhimotiivi ja lisavad sellele üksnes riigipõhised andmed. Varem olid sellised ühised väljaanded muu hulgas pühendatud Rooma lepingule, majandus- ja rahaliidule ning euro sularahale. 2015. aasta väljaande motiiv valiti Euroopa vermimiskodade konkursil; seejärel otsustati viie eelvalitud kavandi vahel avaliku veebihääletuse teel.