2 eurot briljantlõige/BU

Aastaarv 1985 ei viita tähelipu loomisele. Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, oli embleemi juba 1955. aastal kasutusele võtnud. Kolm aastakümmet hiljem otsustasid tollaste Euroopa ühenduste riigi- ja valitsusjuhid seda kasutada ka nende institutsioonide jaoks. Alates 1986. aastast heisati see ühenduste hoonete ees. Euroopa Liit ise tekkis alles 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega.

Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see muutumatuks hoolimata mitmest laienemisest ja Ühendkuningriigi lahkumisest. Kaksteist sümboliseerib selles kontekstis ühtsust ja terviklikkust; ringikujuline paigutus viitab ühtekuuluvusele. Ka viieharuliste tähtede suund on kindlaks määratud: kõik tähed on püstises asendis ega ole pööratud ümber keskpunkti nagu kiired. Seega varjab levinud väljend „ELi lipp” asjaolu, et sümbol on vanem kui Euroopa Liit ning seda kasutab jätkuvalt ka Euroopa Nõukogu.

Emissioon ei olnud üksnes Prantsusmaa algatus, vaid euroala riikide ühine emissioon. Sellised ühised mälestusmündid käsitlevad teemat, mis ei ole oluline ainult ühele liikmesriigile, vaid Euroopa koostööle tervikuna. Varem olid sel viisil käsitletud muu hulgas Rooma lepingute aastapäeva, majandus- ja rahaliidu kümnendat aastapäeva ning sularaha euro kümnendat aastapäeva.

Kujunduse leidmiseks korraldati Euroopa rahapajade vahel konkurss. Žürii valis välja viis ettepanekut, mille üle euroala kodanikud ja elanikud said veebis hääletada. Nii ei määranud mündi välimust ainult riigiasutused. Prantsusmaa võttis nagu teised osalenud väljaandjariigid üle valitud ühise põhimotiivi, kuid lisas sellele oma riikliku nimetuse ja ettenähtud vermimistähised. Aastapäev sobis ühiseks emissiooniks, sest lippu kasutavad sõltumata liikmesriikide arvu muutumisest kõik Euroopa Liidu institutsioonid.