Prantsusmaa · Föderatsioonipidu 225. aastapäev

Väljalaskekuupäev22. juuli 2015

Kogutiraaž4 020 000

ELi maksimum4 000 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstRF / 2015

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Münt meenutab föderatsioonipüha 225. aastapäeva ja seega Prantsuse rahvuspüha kui vabariigi pidupäeva. Motiiv kujutab Marianne'i, Prantsuse Vabariigi sümboli, profiili nüüdisaegset visandit koos früügia mütsiga. Selle kõrval on kujutatud kokardit lühendi „RF“ kohal ning Paul Eluardi luuletuse „Liberté“ stroofi, mis viitab Prantsuse Vabariigi motole.

Motiiv

Prantsusmaa rahvuspüha on päev, mis ühendab kõiki prantslasi, päev, mil tähistatakse vabariiki. Mündi kujutisel on moodne visand Marianne’i profiilist, Prantsuse Vabariigi sümbolist, kelle peas on früügia müts. Paremal on RF-lühendi kohal visandatud kokard. Väljalaskeaasta on märgitud mündi keskele. Vasakul on mündil Prantsuse luuletaja Paul Eluard’i luuletuse „Liberté“ salm, mis viitab Prantsuse Vabariigi deviisile. Vermimismärgid asuvad selle salmikatke kõrval.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Föderatsioonipidu toimus 14. juulil 1790 Pariisi Marsfeldil, täpselt aasta pärast Bastille'i vallutamist. See leidis aset Prantsuse revolutsiooni varases järgus, mil veel taotleti monarhia, Nationalversammlung'i ja rahva vahelist üksmeelt. Prantsusmaa departemangudest sõitsid Pariisi vastloodud rahvuskaartide esindused. Üritusest võttis osa kümneid tuhandeid pealtvaatajaid; nende jaoks kujundati Marsfeld suureks pidupaigaks.

Missal andis rahvuskaardi komandör Marquis de Lafayette vande rahvale, seadusele ja kuningale. Ludwig XVI kohustus omalt poolt austama kujunevat põhiseaduslikku korda. Pidu kujutas Prantsusmaad võrdõiguslike kodanike ja piirkondade ühendusena. See lepitava konstitutsioonilise monarhia idee osutus siiski lühiajaliseks. Järgnevatel aastatel poliitilised konfliktid süvenesid ning 1792. aastal monarhia kaotati.

Alates 1880. aastast on 14. juuli seadusega Prantsusmaa rahvuspüha. See kuupäev võimaldab kahekordset ajaloolist viidet: 1789. aasta revolutsioonilisele murrangule Bastille'i vallutamise ajal ning 1790. aasta rahvusliku ühtsuse pidustusele. Föderatsioonipidu valimine 2015. aasta väljalaske teemaks seostub selle teise, rohkem ühtekuuluvusele keskenduva tõlgendusega.

Marianne ei ole ajalooline isik, vaid allegooria. Naise kuju tekkis revolutsiooni poliitilises pildikeeles ning kujunes 19. sajandil vabariigi kindlaks kehastuseks. Tema nimi ühendab teadlikult levinud eesnime rahva kujutelmaga. Ka früügia mütsi kasutati revolutsiooniajal vabaduse sümbolina. Prantsuse kokard ühendab Pariisi värvid sinise ja punase valgega.

Paul Éluardi luuletus „Liberté“ sündis Prantsusmaa Saksa okupatsiooni ajal ja avaldati 1942. aastal. Vastupanuliikumises levimise kaudu seostus see tihedalt võitlusega okupatsiooni ja poliitilise rõhumise vastu. Tekst nimetab arvukalt kohti, millele lüüriline mina kirjutab algul nimetamata nime; alles lõpus selgub, et see on „Liberté“.