Slovakkia · Kremnica rahapaja 700. aastapäev

Kremnica asub Kesk-Slovakkia maagirohkes piirkonnas, mis kuulus keskajal Ungari kuningriiki. Kulla- ja hõbedamaardlad muutsid piirkonna valitsejatele majanduslikult huvipakkuvaks. Väärismetallide kaevandamine ja nende müntideks töötlemine olid omavahel tihedalt seotud: oma rahapaja hõlbustas nii kaevandatud metalli kontrollimist kui ka kuningliku raha valmistamist.

Kremnica tõusu õiguslik alus loodi Ungari kuninga Karl I. von Ungarn ajal, keda nimetati ka Karl Robert von Anjouks. Aastal 1328 andis ta paigale vaba kuningliku kaevanduslinna staatuse ja lubas sinna rajada rahapaja. Sellega kaasati Kremnica kuninglikku majandus- ja haldussüsteemi. Müntimine oli seotud mitte ainult kaevandamise, vaid ka kuningriigi rahapoliitikaga. Sel ajal vermiti Ungaris muu hulgas Firenze floriini eeskujul kuldmünte; Kremnica rahapaja osales selles arengus.

Sajandite jooksul muutusid poliitilised olud ja vääringud. Esialgu kuulus Kremnica Ungari kuningriiki, hiljem Tšehhoslovakkiasse ja lõpuks Slovakkiasse. Rahapaja elas need muutused üle ning jäi seotuks müntide valmistamisega. Selle ajalugu peegeldab seega ka Kesk-Euroopas toimunud riiklikke muutusi.

Mälestusmündi motiiv suunab pilgu vähem ühele inimesele kui ühele asutusele ja selle pikaajalisele tegevusele ühes paigas. Rahapaja rajamine sümboliseerib ühtlasi kaevandamise, kuningliku finantshalduse ja käsitööndusliku vermimistehnika koostoimet keskaegses Kremnicas. Juubeli valimine võimaldab selle arengu ning paiga jätkuva rolli Slovakkia rahanduse ajaloos ühel mündil kokku võtta.