Tagakülg
2€veel pilti pole veelEsikülg
2€veel pilti pole veelEesti · Eesti kaitseväe veteranid (sari: vastupanu)
Väljalaskekuupäevxx.xx.27
Kogutiraaž1 000 000
ELi maksimum–
Väljaanded1
ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud
DisainerKerli Tamjärv
Väljalaske puhul
2-eurone mälestusmünt on pühendatud Eesti kaitseväe veteranidele. See on osa sarjast „Vastupanu“.
Taustateave teema kohta
Eesti kaitsevägi on seotud Eesti arenguga alates riigi rajamisest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Esimesed Eesti sõjaväeüksused moodustati 1918. aastal. Järgnenud Vabadussõjas aastatel 1918–1920 kaitses Eesti oma iseseisvust Nõukogude vägede ja Saksa vabakorpuste vastu. Pärast Teist maailmasõda ja Eesti liitmist Nõukogude Liiduga saadeti Eesti enda relvajõud laiali.
Pärast iseseisvuse taastamist hakkas Eesti oma riigikaitseorganisatsiooni uuesti üles ehitama. Selle hulka kuuluvad regulaarväed ja vabatahtlikul liikmelisusel põhinev Kaitseliit. Alates 1990. aastatest on Eesti sõjaväelased osalenud ka rahvusvahelistel operatsioonidel, muu hulgas ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu missioonide raames. Mõiste „veteranid“ viitab seega inimestele, kes on Eesti riigikaitse struktuurides teeninud eri ajajärkudel ja erinevates teenistustingimustes.
Sarja „Widerstand“ paigutamine viitab Eesti mälule riikliku iseseisvuse säilitamisest ja taastamisest. Selle hulka kuuluvad nii pärast 1918. aastat peetud relvastatud võitlus iseseisvuse eest kui ka vastupanu Nõukogude võimule ja poliitiline tee riikliku iseseisvuse taastamiseni. Veteranid kehastavad selles kontekstis riigikaitse praktilist külge: nad esindavad neid, kes pühendasid oma teenistusaja riigi kaitsmisele.
Seetõttu ei seostu selle teema valik üheainsa lahingu ega kindla isikuga. Keskmes on rühm, kelle teenistus ühendab Eesti ajaloo eri etappe. Mälestusmünt pakub ühtlasi võimaluse kõnelda ajalooliste vastupanuvormide kõrval ka kaitseväe jätkuvast rollist iseseisvas Eestis.
Pärast iseseisvuse taastamist hakkas Eesti oma riigikaitseorganisatsiooni uuesti üles ehitama. Selle hulka kuuluvad regulaarväed ja vabatahtlikul liikmelisusel põhinev Kaitseliit. Alates 1990. aastatest on Eesti sõjaväelased osalenud ka rahvusvahelistel operatsioonidel, muu hulgas ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu missioonide raames. Mõiste „veteranid“ viitab seega inimestele, kes on Eesti riigikaitse struktuurides teeninud eri ajajärkudel ja erinevates teenistustingimustes.
Sarja „Widerstand“ paigutamine viitab Eesti mälule riikliku iseseisvuse säilitamisest ja taastamisest. Selle hulka kuuluvad nii pärast 1918. aastat peetud relvastatud võitlus iseseisvuse eest kui ka vastupanu Nõukogude võimule ja poliitiline tee riikliku iseseisvuse taastamiseni. Veteranid kehastavad selles kontekstis riigikaitse praktilist külge: nad esindavad neid, kes pühendasid oma teenistusaja riigi kaitsmisele.
Seetõttu ei seostu selle teema valik üheainsa lahingu ega kindla isikuga. Keskmes on rühm, kelle teenistus ühendab Eesti ajaloo eri etappe. Mälestusmünt pakub ühtlasi võimaluse kõnelda ajalooliste vastupanuvormide kõrval ka kaitseväe jätkuvast rollist iseseisvas Eestis.
2 eurot briljantlõige/BU
- Äärekiri
- EESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud
Tiraaž väljalaskevormi järgi
käibevärske/BU
–
