Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 356 2019
Numismaatiline ümbrik
UNC/BU
Numismaatiline ümbrik
VatikanII · Sixtinische Kapelle restaureerimise 25. aastapäev
Tiraaž4 000
Väljalaskehind46,00 €
Väljalaskekuupäev1. okt 2019
PakendNumismaatiline ümbrik
Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi
Väljalaske puhul
Münt meenutab 25 aasta eest lõpetatud Sixtinische Kapelle restaureerimist (1994–2019). Motiivil on Sixtinische Kapelle „Jüngste Gericht“, mida ümbritsevad kirjad „CITTÀ DEL VATICANO“ ja „CAPPELLA SISTINA — FINE DEI RESTAURI“ ning aastaarvud „1994-2019“.
Motiiv
Kujutatud on Jüngste Gericht Sixtinische Kapelle'is. Vasakul on poolkaares väljaandjariigi kiri „CITTÀ DEL VATICANO“. Paremal on poolkaares kirjad „CAPPELLA SISTINA — FINE DEI RESTAURI“ ja aastad „1994-2019“. Paremal asub ka vermimärgis „R“ ning all kunstniku nimi „D. LONGO“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Sixtuse kabel kuulub Vatikanis asuva Apostelliku palee juurde. See ehitati paavst Sixtus IV ajal 15. sajandi lõpul ja sai tema järgi nime. Tänapäevani kasutatakse seda paavstlikeks jumalateenistusteks ning konklaavi toimumispaigana, kus kardinalid valivad uue paavsti. Seetõttu ühendab selle kujundus renessansi religioosse pildimaailma paavstluse kesksete ülesannetega.
Külgseinad maalisid kunstnikud, nagu Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Domenico Ghirlandaio, stseenidega Moosese ja Kristuse elust. Michelangelo lõi paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 ja 1512 laefreskod. Kesksel kohal on 1. Moosese raamatust pärinevad kujutised, sealhulgas Aadama loomine. Rohkem kui kaks aastakümmet hiljem pöördus Michelangelo tagasi, et maalida altariseinale „Viimne kohtumõistmine“. Teos valmis paavstide Clemens VII ja Paul III ajal ning kujutab Kristust maailmakohtunikuna, keda ümbritsevad pühakud ning ülestõusvad, päästetud ja hukka mõistetud inimesed.
Sajandite jooksul oli freskodele kogunenud tolmu, tahma ja ladestusi. Lisaks olid neid mõjutanud varasemad sekkumised ja ülevärvimised. Põhjalik restaureerimine algas 1980. aastal esmalt väiksematel seinapindadel ning laienes seejärel laele ja altariseinale. Restauraatorid eemaldasid mustusekihid ja varasemad kattekihid, stabiliseerisid ohustatud piirkondi ning uurisid Michelangelo maalimistehnikat.
Tulemus tõi nähtavale varasemast palju heledama ja värviküllasema kujunduse. Meetmed tekitasid samal ajal erialaseid vaidlusi: kriitikud kartsid, et puhastamise käigus võisid kaduma minna Michelangelo tehtud detailid; teised osutasid tema freskotehnika kohta saadud uutele teadmistele. Hilisemad ülevärvimised, sealhulgas mõned algselt alasti figuuridele lisatud katvad kangad, säilitati osaliselt retseptsiooniajaloo tunnistajatena.
Restaureerimise aastapäev andis Vatikanile põhjust meenutada nii Michelangelo loomingut kui ka intensiivselt kasutatava kirikliku ja kultuurilise paiga säilitamise ülesannet.
Külgseinad maalisid kunstnikud, nagu Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Domenico Ghirlandaio, stseenidega Moosese ja Kristuse elust. Michelangelo lõi paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 ja 1512 laefreskod. Kesksel kohal on 1. Moosese raamatust pärinevad kujutised, sealhulgas Aadama loomine. Rohkem kui kaks aastakümmet hiljem pöördus Michelangelo tagasi, et maalida altariseinale „Viimne kohtumõistmine“. Teos valmis paavstide Clemens VII ja Paul III ajal ning kujutab Kristust maailmakohtunikuna, keda ümbritsevad pühakud ning ülestõusvad, päästetud ja hukka mõistetud inimesed.
Sajandite jooksul oli freskodele kogunenud tolmu, tahma ja ladestusi. Lisaks olid neid mõjutanud varasemad sekkumised ja ülevärvimised. Põhjalik restaureerimine algas 1980. aastal esmalt väiksematel seinapindadel ning laienes seejärel laele ja altariseinale. Restauraatorid eemaldasid mustusekihid ja varasemad kattekihid, stabiliseerisid ohustatud piirkondi ning uurisid Michelangelo maalimistehnikat.
Tulemus tõi nähtavale varasemast palju heledama ja värviküllasema kujunduse. Meetmed tekitasid samal ajal erialaseid vaidlusi: kriitikud kartsid, et puhastamise käigus võisid kaduma minna Michelangelo tehtud detailid; teised osutasid tema freskotehnika kohta saadud uutele teadmistele. Hilisemad ülevärvimised, sealhulgas mõned algselt alasti figuuridele lisatud katvad kangad, säilitati osaliselt retseptsiooniajaloo tunnistajatena.
Restaureerimise aastapäev andis Vatikanile põhjust meenutada nii Michelangelo loomingut kui ka intensiivselt kasutatava kirikliku ja kultuurilise paiga säilitamise ülesannet.