Hispaania · UNESCO maailmapärandi sari, 9. väljaanne, Santiago de Compostela

Väljalaskekuupäev2. veebr 2018

Kogutiraaž300 000

ELi maksimum300 000

Väljaanded6

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstESPAÑA / 2018

DisainerAlfonso Morales Muñoz

RahapajaFábrica Nacional de Moneda y Timbre / · Real Casa de la Moneda, Madrid

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tunnustatakse Santiago de Compostela kuulumist UNESCO maailmapärandi hulka. Linn kanti 1985. aastal maailmapärandi nimekirja oma ilu, monumentide ning keskajal Püha Jaakobuse tee sihtkohana omandatud vaimse ja kultuurilise tähtsuse tõttu. Motiivil on kujutatud Santiago de Compostela katedraali püha värava keskel paiknevat St. Jakob skulptuuri ning kirja „ESPAÑA“.

Motiiv

Santiago de Compostela linn kanti 1985. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse linna ilu ja mälestusmärkide ning linna vaimse ja kultuurilise tähtsuse tõttu keskajal (palverännutee „Camino de Santiago” ehk „Jaakobitee”).

„Camino de Santiago” ehk „Jaakobitee” on kogu Euroopat läbiv ulatuslik vanade palverännuteede võrgustik, mis koondub Loode-Hispaanias asuvas Santiago de Compostela linnas Püha Jakobi haua juures.

Mündimotiivil on kujutatud Santiago de Compostela katedraali püha värava keskel asuvat Püha Jakobi skulptuuri. Vasaku sisemise mündirõnga ülaosas on poolkaares sõna „ESPAÑA” ja selle all väljalaskeaasta „2018”. Nende all on mündimärk.

Välisel mündirõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Kujutatud pühak on Jakobus der Ältere, üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist ja evangelist Johannese vend. Uue Testamendi järgi kuulus ta jüngrite lähikonda ning hukati kuningas Herodes Agrippa I ajal. Keskaegne pärimus seostab Jakobust Pürenee poolsaarega. Selle kohaselt jõudsid tema säilmed Galiciasse ja leiti seal 9. sajandi alguses. Ajalooliselt ei ole seda säilmete toomist võimalik tõendada, kuid hauapärimus pani aluse palverännupaiga kujunemisele. Nimi Santiago tuleneb püha Jakobuse hispaaniakeelsest nimetusest.

Austatud haua kohale rajati esmalt pühamu, hiljem katedraal. Selle romaani stiilis hoone ehitamist alustati 11. sajandil; järgmistel sajanditel laiendati ja kujundati seda korduvalt ümber. Seetõttu ühendab hoone romaani, gooti ja baroki elemente. Püha värav asub katedraali idaküljel. See avatakse ainult niinimetatud pühadel Jakobuse aastatel, kui apostli püha langeb 25. juulil pühapäevale. Selle läbimine kuulub siis palverändurite usuliste tavade hulka.

Alates keskajast viisid mitmesugused marsruudid Euroopa paljudest paikadest Galiciasse. Nende teede äärde tekkisid kirikud, kloostrid, võõrastemajad, hospidalid ja sillad. 12. sajandist pärinev niinimetatud Codex Calixtinus sisaldab muu hulgas teavet teekonnaetappide, pühapaikade ja kohalike tavade kohta ning seda peetakse organiseeritud palverännaku varaseks tunnistuseks. Jakobuse palverändurite levinud tunnuseks sai jakobikarp.

Väljalase kuulub Hispaania 2-euroste mälestusmüntide sarja, mis käsitleb Hispaania UNESCO maailmapärandi paiku. Seetõttu ei põhjenda motiivi valikut üksainus aastapäev. Apostli kuju ja Püha väravaga valiti pigem kaks elementi, mis seovad palverännaku usulise sihtkoha ja katedraali vahetult teineteisega.