Itaalia · Euroopa Liidu lipu 30. aastapäev

Väljalaskekuupäev9. nov 2015

Kogutiraaž1 005 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded2

Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi

Pealdis a olev tekstREPUBBLICA ITALIANA / 1985-2015 / R

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tähistatakse ELi lipu kolmekümnendat aastapäeva. Georgios Stamatopoulose kujundatud motiiv kujutab lippu ühiste arusaamade ja ideaalide sümbolina; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Lisaks on kujutatud pealdis „REPUBBLICA ITALIANA“, aastaarvud „1985-2015“, rahapaja tunnus R ja kujundaja initsiaalid.

Motiiv

Motiiv kujutab Euroopa Liidu lippu sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ja ideaalide kaudu parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Ülal paremal mündiringi ääres on loetavad väljalaskjariik „REPUBBLICA ITALIANA“ ja aastaarvud „1985-2015“. Rahapaja tunnus R asub paremal lipu ja aastaarvude vahel. All paremal on märgitud kujundaja (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Välisel mündiringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Euroopa Liidu tänapäeval kasutatav lipp ei tekkinud algselt Euroopa ühendustes, vaid Euroopa Nõukogus. See 1949. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon võttis 1955. aastal oma embleemina kasutusele sinisel taustal paikneva kaheteistkümnest kuldsest tähest koosneva ringi. Hiljem tegi Euroopa Nõukogu ettepaneku kasutada seda sümbolit ka Euroopa koostöös väljaspool oma institutsioone.

Euroopa ühendustes arutati ühiseid sümboleid 1980. aastate alguses. Euroopa Parlament võttis lipu kasutusele 1983. aastal. Seejärel soovitas Euroopa Ülemkogu moodustatud, Itaalia poliitiku Pietro Adonnino juhitud töörühm seda Euroopa ühenduste sümbolina. Riigi- ja valitsusjuhid kiitsid ettepaneku 1985. aastal heaks ning alates 1986. aastast kasutavad seda Euroopa institutsioonid. Euroopa ühendustest kujunes hiljem Euroopa Liit, mistõttu kinnistus selle kohta nimetus ELi lipp.

Tähtede arv ei tähista liikmesriikide arvu ega kindlat asutamiskuupäeva. Kaksteist valiti püsiva arvuna, mis pidi väljendama ühtsust ja täielikkust. Seetõttu jäi tähekranss muutumatuks ka Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu mitmesuguste laienemiste ajal. Erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikide lipul olevate tähtede arvust ei kohandata seda uute liikmesriikide lisandumisel.

Aastapäev andis põhjust euroala riikide ühisväljaandeks. Sellistel ühisväljaannetel ühendatakse kogu Euroopas ühtne kujutismotiiv emiteerivate riikide vastavate rahvuslike andmetega. Kasutatud motiivi ei määranud üksnes rahandusministrid ega rahapajad: Euroopa rahapajade korraldatud konkursi järel valis ekspertidest žürii välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud internetis hääletada. Nii kaasati ühise Euroopa käibemündi kujundamisse ka üldsus. Itaalia väljaanne oli seega koordineeritud mündisarja osa, mitte üksnes riiklik mälestusmünt.