Portugal · Euro sularaha 10. aastapäev

Väljalaskekuupäev24. veebr 2012

Kogutiraaž519 116

ELi maksimum520 000

Väljaanded3

Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud

Pealdis a olev tekstPORTUGAL / 2002-2012

DisainerHelmut Andexlinger

RahapajaImprensa Nacional Casa da Moeda S.A., Lisboa

Väljalaske puhul

Ühine mälestusmünt meenutab euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Kesksel kohal on euro sümbol kui vääringu rahvusvahelise tähtsuse sümbol; inimesed, Euroopa Keskpanga torn, laevad, tehased ja tuulegeneraatorid viitavad finantsmaailmale, kaubandusele, tööstusele, energeetikale ning teadus- ja arendustegevusele. Helmut Andexlingeri kujundatud motiiv valiti avalikul veebihääletusel.

Motiiv

Mündi sisemuses olev euro sümbol näitab, et euro on muutunud Euroopa ja kogu maailma seisukohast erakordselt oluliseks teguriks ning arenenud viimase kümne aasta jooksul rahvusvahelise rahasüsteemi üleilmseks osaliseks. Euro sümboli ümber paigutatud kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (EKP torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ paiknevad EKP torni kujutise all. Emiteerivate riikide nimed nende riigikeeltes on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Juhendub juubel 1. jaanuaril 2002 toimunud euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtust. Arveldusrahana oli euro juba kasutusel alates 1. jaanuarist 1999. Sellest hetkest alates fikseeriti vahetuskursid pöördumatult, finantstehinguid sai teha eurodes ning Euroopa Keskpank võttis üle ühise rahapoliitika. Sularaha jäi esialgu käibele vastavates riiklikes vääringutes.

Ühisraha sai alguse Euroopa majandus- ja rahaliidust, mille õiguslik alus loodi Maastrichti lepinguga. Osalevad riigid pidid täitma muu hulgas hinnastabiilsuse, riigivõla, eelarvepuudujäägi ja intressimääradega seotud nõudeid. Rahaliidu eesmärk oli kõrvaldada ühise turu piires vahetuskursiriskid ja ümbervahetamiskulud. Samal ajal loobusid osalevad riigid iseseisvast rahapoliitika kujundamisest.

2002. aasta sularaha kasutuselevõtus osales kaksteist riiki: Belgia, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Hispaania. Nende senised vääringud, nagu Saksa mark, frank, liir või šilling, eemaldati pärast enamasti lühikest paralleelset käibefaasi igapäevasest maksekäibest. 2012. aastaks oli euroala kasvanud 17 riigini. Hiljem ühinenud riikide hulka kuulusid Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia ja Eesti.

Aastapäeva valimine ühiseks münditeemaks on seotud sularaha erilise rolliga Euroopa integratsiooniprotsessis: erinevalt lepingutest või institutsioonilistest reformidest puutub rahaliit kodanikega vahetult kokku igapäevaelus. Ühtsed mälestusväljaanded muudavad ühtlasi euromüntide ülesehituse nähtavaks. Neil on ühine Euroopa ühine külg, samal ajal kui teise külje kujundab põhimõtteliselt vastav emiteeriv riik.

Juubel langes ka Euroopa riigivõla- ja panganduskriisi aega. Seetõttu kujundasid väljalaskeaasta poliitilist tausta küsimused eelarvedistsipliini, finantssolidaarsuse ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse kohta.