Hispaania · Euro sularaha 10. aastapäev

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames. Selle õiguslik alus loodi Maastrichti lepinguga, milles sätestati ka osalemise tingimused. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujääkidele, intressimääradele ja vahetuskursi stabiilsusele. Ühisraha eesmärk oli kõrvaldada vahetuskursiriskid siseturul ning hõlbustada piiriüleseid makseid ja hindade võrdlemist.

Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro esialgu üheteistkümnes ELi liikmesriigis kasutusele arveldusrahana. Sellest hetkest alates tehti näiteks ülekandeid, riigivõlatehinguid ja finantsturuoperatsioone eurodes. Osalenud riikide vääringute vahetuskursid fikseeriti tagasipöördumatult. Kreeka ühines euroalaga 2001. aastal. Alles 2002. aasta alguses jõudsid europangatähed ja mündid kaheteistkümnes riigis üldisesse maksekäibesse. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai paljudes kohtades veel kasutada seniseid riiklikke maksevahendeid; seejärel kaotasid need igapäevases sularahakäibes oma funktsiooni.

Euroala rahapoliitika eest vastutab Eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja osalevate riikide riiklikest keskpankadest. Seevastu jäid eelarve- ja maksupoliitika suures osas riikide endi vastutusele. Selline kõrvuti eksisteerimine kujundas ka Euroopa riigivõlakriisi, mille käigus arutati 2012. aastal finantsabi, eelarvekontrolli ja tihedama majanduspoliitilise kooskõlastamise üle. Juubeliväljaanne ilmus seega ajal, mil rahaliidu toimimise üle käisid intensiivsed poliitilised vaidlused.

Ühiseid 2-euroseid väljaandeid kasutatakse sündmuste puhul, mis puudutavad mitut või kõiki euroala riike. Sularahajubilee sobis selleks, sest üleminek toimus peaaegu samal ajal ning kujutas igapäevaelus vahetult tajutavat Euroopa integratsiooni sammu. Selle väljaande ühine kujundus määrati kindlaks ka kujunduskonkursi ja avaliku veebihääletuse kaudu; väljaandjariigiti erinesid üksnes riiginimetused, rahapaja tähised ja mõned tehnilised andmed.