Iirimaa · 10 aastat euro sularaha

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu osana. Poliitilised alused loodi Maastrichti lepinguga, milles sätestati ühises vääringus osalemise kriteeriumid. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujääkidele, intressimääradele ja vahetuskursi stabiilsusele.

Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele arveldusrahana. Samal ajal fikseeriti osalevate riikide vääringute ümberarvestuskursid pöördumatult. Ülekandeid, finantstehinguid ja ühist rahapoliitikat sai sellest ajast alates korraldada eurodes, samal ajal kui igapäevaelus kasutati esialgu endiselt riikide pangatähti ja münte. Vastutus rahapoliitika eest läks üle Euroopa Keskpangale ja eurosüsteemi riikide keskpankadele.

Euro pangatähed ja mündid jõudsid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul asendasid need muu hulgas Saksa marga, Prantsuse frangi, Itaalia liiri, Hispaania peseeta ja Austria šillingi. Üleminek nõudis suurte sularahakoguste valmistamist ja jaotamist, automaatide ning kassasüsteemide kohandamist ja hindade kahekordset näitamist. 2012. aastaks oli euroala kasvanud 17 riigini; viimasena ühines 2011. aastal Eesti.

Väljalaskmine langes ajajärku, mil riigivõla- ja panganduskriis tõi kaasa intensiivsed vaidlused eelarvereeglite, finantsabi ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse üle. Seetõttu pakkus aastapäev ühtlasi võimaluse juhtida tähelepanu ühisvääringule kui liikmesriike ühendavale elemendile.

Ühtset mündikujundust ei jäetud ühe riigi otsustada. Pärast kujunduskonkurssi valis erialane žürii välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud veebis hääletada. Valitud kavandi autor oli Austria rahapaja graveerija Helmut Andexlinger. Väljalasete erinevused seisnevad peamiselt vastava riigi nimetuses ning rahapaja tunnuses ja servakirjas.