Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 111 2012
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Iirimaa · 10 aastat euro sularaha
Tiraaž5 000
Väljalaskehind70,00 €
Väljalaskekuupäev3. jaan 2012
Pakendkäibemüntide komplekt
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind86,63 €
Väljalaske puhul
Ühisväljalase meenutab euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Keskmes on euro märk, mida ümbritsevad inimesed ning finantsmaailma, kaubanduse, tööstuse, energeetika, teadus- ja arendustegevuse sümbolid: Euroopa Keskpanga torn, laevad, tehased ja tuulegeneraatorid. Motiiv viitab euro kasvanud tähtsusele Euroopas ja rahvusvahelises rahasüsteemis; all on aastaarvud 2002–2012.
Motiiv
Mündi keskosas olev euro sümbol rõhutab, et eurost on saanud Euroopas ja kogu maailmas erakordselt oluline tegur ning et viimase kümne aasta jooksul on sellest kujunenud rahvusvahelise rahasüsteemi üleilmne osaline. Euro sümboli ümber paiknevad kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (Euroopa Keskpanga torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ asuvad Euroopa Keskpanga torni kujutise all. Emiteerinud riikide nimed nende riigikeeles paiknevad motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu osana. Poliitilised alused loodi Maastrichti lepinguga, milles sätestati ühises vääringus osalemise kriteeriumid. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujääkidele, intressimääradele ja vahetuskursi stabiilsusele.
Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele arveldusrahana. Samal ajal fikseeriti osalevate riikide vääringute ümberarvestuskursid pöördumatult. Ülekandeid, finantstehinguid ja ühist rahapoliitikat sai sellest ajast alates korraldada eurodes, samal ajal kui igapäevaelus kasutati esialgu endiselt riiklikke pangatähti ja münte. Vastutus rahapoliitika eest läks üle Euroopa Keskpangale ja eurosüsteemi riikide keskpankadele.
Euro pangatähed ja mündid jõudsid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul asendasid need muu hulgas Saksa marga, Prantsuse frangi, Itaalia liiri, Hispaania peseeta ja Austria šillingi. Üleminek nõudis suurte sularahakoguste valmistamist ja jaotamist, automaatide ning kassasüsteemide kohandamist ja hindade kahekordset näitamist. 2012. aastaks oli euroala kasvanud 17 riigini; viimasena ühines 2011. aastal Eesti.
Väljalaskmine langes ajajärku, mil riigivõla- ja panganduskriis tõi kaasa intensiivsed vaidlused eelarvereeglite, finantsabi ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse üle. Seetõttu pakkus aastapäev ühtlasi võimaluse juhtida tähelepanu ühisvääringule kui liikmesriike ühendavale elemendile.
Ühtset mündikujundust ei jäetud ühe riigi otsustada. Pärast kujunduskonkurssi valis erialane žürii välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud veebis hääletada. Valitud kavandi autor oli Münze Österreichi graveerija Helmut Andexlinger. Väljalasete erinevused seisnevad peamiselt vastava riigi nimetuses ning rahapaja tunnuses ja servakirjas.
Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele arveldusrahana. Samal ajal fikseeriti osalevate riikide vääringute ümberarvestuskursid pöördumatult. Ülekandeid, finantstehinguid ja ühist rahapoliitikat sai sellest ajast alates korraldada eurodes, samal ajal kui igapäevaelus kasutati esialgu endiselt riiklikke pangatähti ja münte. Vastutus rahapoliitika eest läks üle Euroopa Keskpangale ja eurosüsteemi riikide keskpankadele.
Euro pangatähed ja mündid jõudsid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul asendasid need muu hulgas Saksa marga, Prantsuse frangi, Itaalia liiri, Hispaania peseeta ja Austria šillingi. Üleminek nõudis suurte sularahakoguste valmistamist ja jaotamist, automaatide ning kassasüsteemide kohandamist ja hindade kahekordset näitamist. 2012. aastaks oli euroala kasvanud 17 riigini; viimasena ühines 2011. aastal Eesti.
Väljalaskmine langes ajajärku, mil riigivõla- ja panganduskriis tõi kaasa intensiivsed vaidlused eelarvereeglite, finantsabi ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse üle. Seetõttu pakkus aastapäev ühtlasi võimaluse juhtida tähelepanu ühisvääringule kui liikmesriike ühendavale elemendile.
Ühtset mündikujundust ei jäetud ühe riigi otsustada. Pärast kujunduskonkurssi valis erialane žürii välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud veebis hääletada. Valitud kavandi autor oli Münze Österreichi graveerija Helmut Andexlinger. Väljalasete erinevused seisnevad peamiselt vastava riigi nimetuses ning rahapaja tunnuses ja servakirjas.
Kasulik teave
Aastakäigukomplekt „10 aastat euro sularaha“, sisaldab kõiki kaheksat nimiväärtust 1 sendist kuni 2 euroni ning seda 2-eurost mälestusmünti (nimiväärtus: 5,88 €)