Prantsusmaa · 10 aastat euro sularaha

Eurot ei loodud alles 2002. aastal. Juba 1. jaanuaril 1999 algas Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmas etapp. Osalenud riikide rahvusvaluutade vahetuskursid fikseeriti pöördumatult ning rahapoliitika läks Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevusse. Esialgu eksisteeris euro siiski peamiselt arveldusrahana, näiteks ülekannete, kontode ja finantsturgudel kauplemise jaoks.

Euro pangatähed ja mündid jõudsid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes liikmesriigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai paljudes kohtades veel kasutada seniseid maksevahendeid; seejärel kaotasid sellised valuutad nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Hispaania peseeta seadusliku maksevahendi staatuse. Elanikkonna, kaubanduse ja pankade jaoks nõudis sularahale üleminek suurte koguste uute müntide ja pangatähtede jaotamist ning hindade, kassade ja automaatide kohandamist.

Ühisraha sai alguse Euroopa integratsiooniprotsessist ning Maastrichti lepingus kokku lepitud majandus- ja rahaliidust. Osalemiseks pidid riigid täitma muu hulgas hinnastabiilsuse, riigivõla ja vahetuskurssidega seotud nõudeid. Euroopa Keskpank oli asutatud juba 1998. aastal. Koos riikide keskpankadega määrab see euroala rahapoliitika.

Jubilee ajal kuulus euroalasse 17 ELi riiki. Emissioon langes ühtlasi Euroopa riigivõlakriisi perioodi, mil vaieldi eelarvejärelevalve, finantsabi ja rahaliidu institutsionaalse korralduse üle. Seetõttu möödus euro sularaha kümnes aastapäev poliitiliselt pingelises õhkkonnas.

Ühine mündiprojekt tugines euromüntide eripärale: neil on ühtne Euroopa külg ja mündid emiteeriva riigi vastutusalasse kuuluv rahvuslik külg. Juubeliemissiooni jaoks kujundati rahvuslik külg erandkorras ühiselt. Kavand valiti konkursi tulemusel; viie eelvalitud ettepaneku vahel otsustasid euroala kodanikud ja elanikud veebihääletusel. Nii pidi sündmuse riikideülene iseloom kajastuma ka valikumenetluses.