Malta · 10 aastat euro sularaha kasutuselevõtust

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames. Õiguslik alus loodi Maastrichti lepinguga, mis jõustus 1993. aastal. Osalemise eelduseks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale ja avaliku sektori eelarvele. Rahapoliitika läks üle Euroopa Keskpankade Süsteemile; Euroopa Keskpank alustas tegevust 1998. aastal.

Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele arveldusrahana. Osalevate riikide valuutade vahetuskursid fikseeriti pöördumatult ning pangaülekandeid ja finantstehinguid sai edaspidi teha eurodes. Pangatähed ja mündid tulid siiski käibele alles 1. jaanuaril 2002. Lühikese üleminekuperioodi jooksul võeti senised maksevahendid käibelt. Nii kadusid igapäevasest maksekäibest muu hulgas Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Madalmaade kulden. Belgias asendas euro Belgia frangi.

Ühisraha pidi kõrvaldama vahetuskursiriskid ja valuutavahetuskulud rahaliidu piires ning täiendama ühist siseturgu. Samal ajal säilis müntidel rahvuslik element: üks külg on kõigis euroala riikides ühesugune, teise kujundab vastav emiteeriv riik. Hoolimata erinevatest rahvuslikest külgedest kehtivad mündid maksevahendina kogu euroalal.

Ühised 2-eurose nimiväärtusega käibemündid on eriline viis mälestada teemasid, mis puudutavad kogu rahaliitu. Varem olid juba ilmunud ühised väljaanded Rooma lepingute aastapäeva ning majandus- ja rahaliidu teemal. 2012. aasta väljaanne sattus ka ajajärku, mil Euroopa riigivõla- ja panganduskriis hõivas poliitikas rahaliidu stabiilsuse küsimusega tugevalt tähelepanu.

Kujundus sündis üleeuroopalise kujunduskonkursi tulemusena. Asjatundjate žürii tegi eelvaliku, seejärel langetati otsus avaliku veebihääletuse teel. Nii ei kooskõlastatud väljaannet üksnes valitsuste vahel, vaid see seoti ka elanikkonna osalusmenetlusega.