Saksamaa · Richard von Weizsäcker

Richard von Weizsäcker sündis 1920. aastal Stuttgartis ja pärines pikaajaliste traditsioonidega perekonnast. Teise maailmasõja ajal teenis ta sõdurina. Pärast sõda õppis ta õigusteadust ja ajalugu ning töötas advokaadina. Juba varakult lõi ta kaasa Christlich Demokratische Unionis ning alates 1969. aastast kuulus Deutscher Bundestagi koosseisu.

Aastatel 1981–1984 oli von Weizsäcker Lääne-Berliini valitsev linnapea. Selles ametis esindas ta linna, mida kujundasid Saksamaa jagunemine ja külma sõja poliitiline vastasseis. Seejärel asus ta föderaalpresidendi ametisse. Tema ametiaeg langes esmalt jagunemise viimastele aastatele ning seejärel Saksamaa riikliku ühinemise perioodi. Pärast ühinemist jäi ta ametisse kuni 1994. aastani ning oli seega ühinenud Saksamaa esimene föderaalpresident.

Erilist tähelepanu pälvis tema kõne sõja lõpu 40. aastapäeval 8. mail 1985. Selles nimetas ta natsionaalsotsialistliku võimu lõppu mitte saksa rahva lüüasaamiseks, vaid vabanemiseks. Samal ajal meenutas ta vastutust natsionaalsotsialismi kuritegude eest ning kohustust hoida nende mälestust elavana. See kõne kujundas Saksamaa Liitvabariigi poliitilist mälukultuuri.

Von Weizsäckerit märgati ka tema parteideülese ametijuhtimise ja vahendava rolli tõttu poliitilises elus. Föderaalpresidendina olid tal eelkõige esinduslikud ja ühiskonda ühendavad ülesanded; tema avalik mõju põhines seetõttu eriti kõnedel, visiitidel ja seisukohtadel.

Tema portree valimist mälestusmündile võib selgitada selle seosega, mis ühendab Saksamaa sõjajärgse ajaloo, riikliku ühtsuse ja ajaloolise vastutuse. Keskmes ei ole seega üksnes föderaalpresidendi isik, vaid ka poliitiline mälu sellest, kuidas Saksamaa oma minevikuga tegeles, ning muutumisest jagunemisest ühtsuseni.