Saksamaa · Saksamaa ühtsuse 35. aastapäev (sari: Ühtsus, õigus ja vabadus, 1. väljaanne)

Saksamaa jagunemine sai alguse Teise maailmasõja tagajärgedest ja puhkenud ida-lääne konfliktist. 1949. aastal tekkisid läänes Saksamaa Liitvabariik ja idas Saksa Demokraatlik Vabariik. Mõlemad riigid kuulusid erinevatesse poliitilistesse, majanduslikesse ja sõjalistesse liidusüsteemidesse. Alates 1961. aastast püsinud Berliini müür ja Saksamaa-sisene piir piirasid tugevalt liikumisvabadust ida ja lääne vahel.

1989. aasta sügisel sattus SDV juhtkond väljarändeliikumiste ja kasvavate protestide tõttu surve alla. Esmaspäevademonstratsioonidel ja teistel miitingutel nõudsid kodanikud poliitilist kaasarääkimist, vabu valimisi ning reisi- ja sõnavabadust. Hüüdlause „Meie oleme rahvas“ väljendas seda, et meeleavaldajad pidasid end riikliku suveräänsuse kandjateks ning lükkasid tagasi valitseva Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei ainu-esindusõiguse nõude. Protestid jäid suures osas rahumeelseks ja seetõttu nimetatakse neid rahumeelseks revolutsiooniks.

Pärast Berliini müüri avamist 9. novembril 1989 tõusis riigi taasühinemine üha enam tähelepanu keskmesse. Sellega seoses levis muudetud loosung „Meie oleme üks rahvas“. Nüüd ei tähistanud see enam üksnes demokraatlikke õigusi SDV piires, vaid paljude inimeste soovi ühise Saksa riigi järele. Samal ajal olid siiski erinevad arusaamad ühinemisprotsessi tempost ja vormist.

SDV esimesed vabad Rahvakoja valimised 1990. aasta märtsis lõid parlamentaarse aluse edasisteks läbirääkimisteks. Järgnesid majandus-, raha- ja sotsiaalliit, kahe Saksa riigi vaheline ühinemisleping ning kahe-pluss-nelja-leping nelja endise okupatsioonivõimuga. 3. oktoobril 1990 astus SDV põhiseaduse kohaldamisalasse; selle liidumaadest said Saksamaa Liitvabariigi osad.

Selle mälestamissündmuse valik seostub seega nii riikliku tähtpäeva kui ka protestiliikumise poliitilise keelekasutusega. Kasutatud loosung viitab üleminekule demokraatliku enesemääramise nõuetelt riigi taasühinemisele.