Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 573 2025
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Saksamaa · Saksa ühtsuse 35. aastapäev (sari: Einigkeit und Recht und Freiheit, 1. väljaanne)
Tiraaž14 000
Väljalaskehind22,95 €
Väljalaskekuupäev25. sept 2025
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind27,69 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · BU · Blister · Tiraaž 14 000
Väljalaske puhul
Münt meenutab Saksamaa ühtsuse 35. aastapäeva. Motiivil on tekstid „Me oleme üks rahvas“ ja „35 aastat Saksamaa ühtsust“ üksteise suhtes nihutatud tekstiplokkidena, mida ühendab suurendatud „D“. Paigutus sümboliseerib Saksamaa varasemat jagunemist ning Ida- ja Lääne-Saksamaa elanike taasühinemist; katkendlikud jooned meenutavad ühtlasi Berliini müüri langemist.
Motiiv
Rahvuslikul küljel on kujutatud tüpograafilist kompositsiooni: veidi vasakule nihutatud pikitelje vasakul poolel paiknevad üksteise all paremale joondatuna kirjapildi „Me oleme üks rahvas“ sõnad ning paremal poolel üksteise all vasakule joondatuna kirjapildi „35 aastat Saksamaa ühtsust“ sõnad. Mõlemad tekstiplokid on pikitelje suhtes veidi vastassuunas nihutatud ning neid piirab ülalt ja alt horisontaalne joon. Kaks kirjapilti on keskel ühendatud veidi suurema „D“-ga.
Nihutatud tekstiplokid sümboliseerivad asjaolu, et Saksamaa oli jagatud, samas kui mõlemasse tekstiplokki kuuluv ühendav „D“ tähistab seda, et Ida- ja Lääne-Saksamaa elanikkond on nüüdseks 35 aastat taasühinenud. Vaatamata motiivi näiliselt lihtsale kompositsioonile tekitab see mitmesuguseid assotsiatsioone ja laseb näiteks katkendlike joonte kaudu mõelda Berliini müüri langemisele.
Sisemise mündiringi ülemises pooles paiknevad kunstniku Thomas Serresi („TS“) initsiaalid; Thomas Serres on pärit Hattingenist. Nende all asub vastava rahapaja tunnus („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“). Sisemise mündiringi alumises pooles on kujutatud väljalaskeaastat „2025“ ning selle kohal väljalaskeriigi tunnust „D“, mis tähistab Saksamaad.
Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Nihutatud tekstiplokid sümboliseerivad asjaolu, et Saksamaa oli jagatud, samas kui mõlemasse tekstiplokki kuuluv ühendav „D“ tähistab seda, et Ida- ja Lääne-Saksamaa elanikkond on nüüdseks 35 aastat taasühinenud. Vaatamata motiivi näiliselt lihtsale kompositsioonile tekitab see mitmesuguseid assotsiatsioone ja laseb näiteks katkendlike joonte kaudu mõelda Berliini müüri langemisele.
Sisemise mündiringi ülemises pooles paiknevad kunstniku Thomas Serresi („TS“) initsiaalid; Thomas Serres on pärit Hattingenist. Nende all asub vastava rahapaja tunnus („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“). Sisemise mündiringi alumises pooles on kujutatud väljalaskeaastat „2025“ ning selle kohal väljalaskeriigi tunnust „D“, mis tähistab Saksamaad.
Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Saksamaa jagunemine sai alguse Teise maailmasõja tagajärgedest ja puhkenud ida-lääne konfliktist. 1949. aastal tekkisid läänes Bundesrepublik Deutschland ja idas Deutsche Demokratische Republik. Mõlemad riigid kuulusid erinevatesse poliitilistesse, majanduslikesse ja sõjalistesse liidusüsteemidesse. Alates 1961. aastast püsinud Berliner Mauer ja Saksamaa-sisene piir piirasid tugevalt liikumisvabadust ida ja lääne vahel.
1989. aasta sügisel sattus DDR-i juhtkond riigist lahkumise liikumiste ja kasvavate protestide tõttu surve alla. Esmaspäevademonstratsioonidel ja teistel miitingutel nõudsid kodanikud poliitilist kaasarääkimist, vabu valimisi ning reisi- ja sõnavabadust. Hüüdlause „Meie oleme rahvas“ väljendas seda, et meeleavaldajad pidasid end riikliku suveräänsuse kandjateks ning lükkasid tagasi valitseva Sozialistischen Einheitspartei Deutschlands-i ainu-esindusõiguse nõude. Protestid jäid suures osas rahumeelseks ja seetõttu nimetatakse neid Friedliche Revolution’iks.
Pärast Berliner Mauer avamist 9. novembril 1989 tõusis riikide ühinemine üha enam tähelepanu keskmesse. Sellega seoses levis muudetud loosung „Meie oleme üks rahvas“. Nüüd ei tähistanud see enam üksnes demokraatlikke õigusi DDR-i piires, vaid paljude inimeste soovi ühise Saksa riigi järele. Samal ajal olid siiski erinevad arusaamad ühinemisprotsessi tempost ja vormist.
DDR-i esimesed vabad Volkskammeri valimised 1990. aasta märtsis lõid parlamentaarse aluse edasisteks läbirääkimisteks. Järgnesid majandus-, raha- ja sotsiaalliit, kahe Saksa riigi vaheline Einigungsvertrag ning Zwei-plus-Vier-Vertrag nelja endise okupatsioonivõimuga. 3. oktoobril 1990 ühines DDR Grundgesetz kehtivusalaga; selle liidumaadest said Bundesrepublik Deutschlandi osad.
Selle mälestamissündmuse valik seostub seega nii riikliku tähtpäeva kui ka protestiliikumise poliitilise keelekasutusega. Kasutatud loosung viitab üleminekule demokraatliku enesemääramise nõuetelt riikide ühinemisele.
1989. aasta sügisel sattus DDR-i juhtkond riigist lahkumise liikumiste ja kasvavate protestide tõttu surve alla. Esmaspäevademonstratsioonidel ja teistel miitingutel nõudsid kodanikud poliitilist kaasarääkimist, vabu valimisi ning reisi- ja sõnavabadust. Hüüdlause „Meie oleme rahvas“ väljendas seda, et meeleavaldajad pidasid end riikliku suveräänsuse kandjateks ning lükkasid tagasi valitseva Sozialistischen Einheitspartei Deutschlands-i ainu-esindusõiguse nõude. Protestid jäid suures osas rahumeelseks ja seetõttu nimetatakse neid Friedliche Revolution’iks.
Pärast Berliner Mauer avamist 9. novembril 1989 tõusis riikide ühinemine üha enam tähelepanu keskmesse. Sellega seoses levis muudetud loosung „Meie oleme üks rahvas“. Nüüd ei tähistanud see enam üksnes demokraatlikke õigusi DDR-i piires, vaid paljude inimeste soovi ühise Saksa riigi järele. Samal ajal olid siiski erinevad arusaamad ühinemisprotsessi tempost ja vormist.
DDR-i esimesed vabad Volkskammeri valimised 1990. aasta märtsis lõid parlamentaarse aluse edasisteks läbirääkimisteks. Järgnesid majandus-, raha- ja sotsiaalliit, kahe Saksa riigi vaheline Einigungsvertrag ning Zwei-plus-Vier-Vertrag nelja endise okupatsioonivõimuga. 3. oktoobril 1990 ühines DDR Grundgesetz kehtivusalaga; selle liidumaadest said Bundesrepublik Deutschlandi osad.
Selle mälestamissündmuse valik seostub seega nii riikliku tähtpäeva kui ka protestiliikumise poliitilise keelekasutusega. Kasutatud loosung viitab üleminekule demokraatliku enesemääramise nõuetelt riikide ühinemisele.