Slovakkia · Charta 77 50. aastapäev

Charta 77 tekkis kommunistliku võimu all olnud Tšehhoslovakkia riigis. Selle vahetu taust oli 1975. aasta Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakt. Tšehhoslovakkia oli sellele dokumendile alla kirjutanud ning võtnud muu hulgas kohustuse austada põhilisi inimõigusi ja kodanikuvabadusi. Charta koostajad juhtisid tähelepanu sellele, et neid lubadusi oma riigis ei täidetud.

Avaldus ei olnud erakond ega taotlenud ka alternatiivse valitsuse moodustamist. See määratles end sõltumatu kodanikualgatusena. Selle allakirjutanud nõudsid, et riik järgiks omaenda seadusi ning enda võetud rahvusvahelisi kohustusi. Esimeste eestkõnelejate hulka kuulusid kirjanik Václav Havel, filosoof Jan Patočka ja endine välisminister Jiří Hájek. Chartat toetasid erineva poliitilise ja maailmavaatelise taustaga inimesed, sealhulgas kristlased ja kommunistliku partei endised liikmed.

Avaldamisele järgnesid riiklikud repressioonid. Allakirjutanuid kuulati üle, jälgiti, sunniti töölt lahkuma või avaldati neile muul viisil survet. Jan Patočka suri pärast mitut riikliku julgeoleku korraldatud ülekuulamist. Samal ajal püüdsid võimud allakirjutanuid avalikkuse ees diskrediteerida ja teisi toetajaid hirmutada. Sellest hoolimata jäi Charta aastateks opositsiooniliste rühmituste pidepunktiks ning sõltumatu ühiskondliku organiseerumise nõude sümboliks.

Selle mõju avaldus ka Tšehhoslovakkia kodanikuõigusliku liikumise hilisemates algatustes. 1989. aasta sügiseste poliitiliste murrangute ajal kuulusid Charta endised eestkõnelejad ja toetajad nende inimeste hulka, kes aitasid kujundada dialoogi riigivõimuga ning üleminekut demokraatlikule poliitilisele süsteemile. Slovakkia mälestusmünt ei tähista seega üksnes ajaloolise dokumendi avaldamist, vaid meenutab ka üksikisikute pikaajalist pühendumist õigusriiklusele, sõnavabadusele ja rahvusvaheliselt lubatud õiguste teostamisele.