Sloveenia · 10 aastat majandus- ja rahaliitu

Majandus- ja rahaliit kujunes järk-järgult Euroopa integratsiooni tulemusena. 1993. aastal jõustunud Maastrichti lepinguga määrasid liikmesriigid kindlaks tee ühisraha kasutuselevõtuni. Osalemise eeltingimusteks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujäägile, pikaajalistele intressimääradele ja vahetuskursi stabiilsusele. Need niinimetatud lähenemiskriteeriumid pidid takistama üksteisest oluliselt erinevate majanduslike raamtingimustega riikide kohest liitumist rahaliiduga.

1999. aasta alguses fikseeriti osalevate riikide rahvusvaluutade vahetuskursid tagasivõtmatult. Euro oli alguses arveldusraha, mida kasutati näiteks panganduses ja finantsturgudel. Pangatähed ja mündid jõudsid käibele alles 2002. aasta alguses. Samal ajal läks rahapoliitika eest vastutamine üle Euroopa Keskpankade Süsteemile; keskne roll on selles Euroopa Keskpangal Frankfurt am Mainis. Eelarve- ja maksupoliitika jäi seevastu suures osas üksikute riikide ülesandeks ning seda koordineeriti ühiste eeskirjade abil.

Alguses osalesid euros üksteist riiki: Belgia, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Hispaania. Kreeka liitus 2001. aastal. Mälestusmündi väljalaskeaastaks olid liitunud ka Sloveenia, Küpros, Malta ja Slovakkia. Seega kajastas mündiseeria ühtlasi rahapiirkonna laienemist ühe aastakümne jooksul.

Ühist kujundusmotiivi ei määranud üksnes riigiasutused. Euroopa Liidu kodanikud ja elanikud said veebis valida mitme kavandi vahel. Valitud kavandi autor oli Georgios Stamatopoulos, Kreeka keskpanga skulptor. Ühisväljalase tugines tavale kasutada eriliste üleeuroopaliste tähtpäevade puhul kõigil rahvuslikel külgedel sama põhimotiivi. Ühtsest kujundusest hoolimata jäid riigi tähistus, keeleversioon, rahapaja tunnus ja servakiri riiklikult reguleerituks. Nii ühendas väljalase ühtse rahakorralduse ja rahapaja käibelelaskmise valdkonnas endiselt säilinud riiklikud pädevused.