Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
БългарскиTagakülg
Esikülg
Slovakkia · 10 aastat Euroopa majandus- ja rahaliitu
Väljalaskekuupäev1. jaan 2009
Kogutiraaž2 500 000
ELi maksimum2 500 000
Väljaanded2
ÄärekiriSLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★
Pealdis a olev tekstSLOVENSKO / HMÜ 1999-2009
DisainerGeorgios Stamatopoulos
RahapajaBisher wurden alle slowakischen 2€CC geprägt bei:
Mincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia
Väljalaske puhul
Mälestusmünt tähistab majandus- ja rahaliidu kümnendat aastapäeva ning euro loomist 1. jaanuaril 1999. Ühisel motiivil, mille autor on G. Stamatopoulos, on kujutatud stiliseeritud inimfiguuri, mille vasak käsi läheb üle euro sümboliks; selle all on initsiaalid ΓΣ. Kujutist täiendavad vastava riigi nimi, tähised „1999-2009“, majandus- ja rahaliidu eestikeelne akronüüm EMU ning Euroopa lipu kaksteist tähte.
Motiiv
Mündi keskel on kujutatud stiliseeritud inimfiguur, mille vasakut kätt pikendab eurosümbol. Kunstniku initsiaalid ΓΣ paiknevad eurosümboli all. Emiteeriva riigi nimi riigikeeles või -keeltes paikneb motiivi ülaservas, samal ajal kui märge 1999-2009 ja EMU akronüüm riigikeelde või -keeltesse tõlgituna paiknevad alaservas.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Majandus- ja rahaliit kujunes järk-järgult välja Euroopa koostööst rahapoliitika valdkonnas. Pärast Bretton Woods süsteemi fikseeritud vahetuskursside süsteemi lõppu püüdsid Euroopa Ühenduse riigid piirata oma valuutade suuri kursikõikumisi. Sellest kujunesid esmalt Europäische Wechselkursverbund ja 1979. aastal Europäisches Währungssystem. Selle arvestusühik ECU oli mitmest Euroopa valuutast koosnev valuutakorv, kuid mitte üldkasutatav sularaha.
Rahaliidu poliitilise ja õigusliku raamistiku lõi Vertrag von Maastricht. Üleminek toimus kolmes etapis: esmalt liberaliseeriti kapitali liikumist ja tihendati majanduspoliitilist koostööd, seejärel koordineeriti riikide keskpankade tegevust tihedamalt ning lõpuks ühtlustati vahetuskursid ja rahapoliitika. Osalemiseks pidid riigid täitma lähenemiskriteeriumid. Need puudutasid hinnastabiilsust, avaliku sektori võlga ja eelarvepuudujääki, pikaajalisi intressimäärasid ning vahetuskursi stabiilsust.
Viimases etapis osales alguses üksteist riiki. Nende vahetuskursid fikseeriti pöördumatult ning vastutus ühise rahapoliitika eest läks üle Europäische Zentralbankist ja riikide keskpankadest koosnevale Eurosystemile. Algul kasutati uut valuutat peamiselt sularahata maksetes, raamatupidamises ja finantsturgudel. Panga- ja mündid tulid käibele alles 2002. aastal; seni kasutati seniseid valuutasid riiklike allühikutena. Kreeka ühines rahaliiduga 2001. aastal.
Ühisvaluuta eesmärk oli kaotada Euroopa siseturul vahetuskursiriskid ja valuutavahetuskulud. Samal ajal sidus see osalevad riigid püsivalt ühise rahapoliitika kaudu, samas kui finants- ja eelarvepoliitika jäid suures osas riikide enda vastutusele.
Mündi väljaandmiseks valiti kujundus avalikul veebihääletusel. Koordineeritud väljaandmine näitas, et eurot vermivad ja lasevad käibele ühelt poolt üksikud riigid, kuid teisalt põhineb see ühistel eeskirjadel ja institutsioonidel. Müntidel olevad erinevad keeleversioonid peegeldavad seda riikliku pädevuse ja ühise rahakorralduse seost.
Rahaliidu poliitilise ja õigusliku raamistiku lõi Vertrag von Maastricht. Üleminek toimus kolmes etapis: esmalt liberaliseeriti kapitali liikumist ja tihendati majanduspoliitilist koostööd, seejärel koordineeriti riikide keskpankade tegevust tihedamalt ning lõpuks ühtlustati vahetuskursid ja rahapoliitika. Osalemiseks pidid riigid täitma lähenemiskriteeriumid. Need puudutasid hinnastabiilsust, avaliku sektori võlga ja eelarvepuudujääki, pikaajalisi intressimäärasid ning vahetuskursi stabiilsust.
Viimases etapis osales alguses üksteist riiki. Nende vahetuskursid fikseeriti pöördumatult ning vastutus ühise rahapoliitika eest läks üle Europäische Zentralbankist ja riikide keskpankadest koosnevale Eurosystemile. Algul kasutati uut valuutat peamiselt sularahata maksetes, raamatupidamises ja finantsturgudel. Panga- ja mündid tulid käibele alles 2002. aastal; seni kasutati seniseid valuutasid riiklike allühikutena. Kreeka ühines rahaliiduga 2001. aastal.
Ühisvaluuta eesmärk oli kaotada Euroopa siseturul vahetuskursiriskid ja valuutavahetuskulud. Samal ajal sidus see osalevad riigid püsivalt ühise rahapoliitika kaudu, samas kui finants- ja eelarvepoliitika jäid suures osas riikide enda vastutusele.
Mündi väljaandmiseks valiti kujundus avalikul veebihääletusel. Koordineeritud väljaandmine näitas, et eurot vermivad ja lasevad käibele ühelt poolt üksikud riigid, kuid teisalt põhineb see ühistel eeskirjadel ja institutsioonidel. Müntidel olevad erinevad keeleversioonid peegeldavad seda riikliku pädevuse ja ühise rahakorralduse seost.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi2 eurot briljantlõige/BU Üksikleht
- Tiraaž
- 2 493 000
- Turuhind
- 7,90 €
- Äärekiri
- SLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★
Tiraaž väljalaskevormi järgi
käibevärske/BU
2 493 000
Coincard
7 000
Veel väljaanded
1
Ametlikud väljalaskehinnad
2009 · Coincard: 7,50 €
Täiendav teave
Die Coincard wurde erst im Dezember 2010 im Rahmen einer neuen Serie zusammen mit einer ähnlichen der 2CC Nr. 75 von der Mincovna Kremnica ausgegeben.