VatikanII · Thomas von Aquin 750. surma-aastapäev

Väljalaskekuupäev3. juuli 2024

Kogutiraaž80 900

ELi maksimum82 900

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi

Pealdis a olev tekstDOCTOR ANGELICUS / CITTÀ DEL VATICANO / 1274 / 2024 / R / A. CICCONI

DisainerArianna Cicconi (Antonio Vecchio)

RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga meenutatakse Thomas von Aquin 750. surma-aastapäeva. Motiivil on ta kujutatud Dominikanerordeni rüüs, käes oma teos „Summa Theologiae” ja sulepea; tema rinnal olev kiirgav päike sümboliseerib tema tarkust. Kujutist täiendavad kiri „Doctor Angelicus”, puhtuse sümboliks olev liilia ning St. Thomas Roccaseccas – esimene talle austuseks rajatud religioonehitis.

Motiiv

Mündi kujutisel on Thomas von Aquin dominiiklaste ordu rüüs, millesse ta kuulus. Vasakus käes hoiab ta oma tähtsaimat teost „Summa Theologiae“ ja paremas käes sulge. Pühaku rinnal sümboliseerib kiirgav päike tema suurt tarkust. Thomas von Aquin nimetati muu hulgas ka „Doctor Angelicus“ (ingliarst), millega tunnustati tema hinge ja keha erakordset puhtust. See nimetus on kirjana paigutatud ka mündi alumisse ossa. Vasakul on näha kasinuse sümbolina liilia ja St. Thomas kirik Roccaseccas. Kirik ehitati maailma esimese religioosse hoonena Thomas von Aquin auks, kelle paavst Johannes XXII. 18. juulil 1323 pühakuks kuulutas. Mündi keskosa ülaservas on kiri „CITTÀ DEL VATICANO“. Vasakul on aastaarv „1274“ ja paremal aastaarv „2024“. Alumises servas on kujutatud rahapaja tunnus „R“ ja kunstniku nimi „A. CICCONI“.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Thomas von Aquin sündis umbes 1225. aastal praeguse Latiumi alal Roccasecca lähedal aadliperekonda. Vaatamata perekonna vastuseisule astus ta alles loodud dominiiklaste ordusse. Ta õppis Pariisis ja Kölnis, muu hulgas Albertus Magnuse juures, ning õpetas hiljem korduvalt Pariisi ülikoolis ja Itaalias. 1274. aastal suri ta teel Lyoni II kirikukogule Fossanova tsistertslaste kloostris.

Tema tegevus kuulub kõrgskolastika ajastusse. Keskaegsetes ülikoolides uuriti teoloogilisi ja filosoofilisi küsimusi kindla meetodi järgi: esmalt sõnastati vastuväited, neile seati vastandina vastuargumendid ning nende põhjal töötati välja põhjendatud vastus. Samal ajal muutusid Lääne-Euroopas arvukad antiikaja tekstid, eriti Aristotelese teosed, tõlgete kaudu taas ulatuslikumalt kättesaadavaks. Seetõttu kerkis uuesti küsimus, milline oli antiikfilosoofia ja kristliku ilmutuse suhe.

Thomas leidis, et mõistus ja usk on erinevad, kuid omavahel ühitatavad teed tõeni. Mõningaid teadmisi võivad inimesed omandada vaatluse ja loogilise mõtlemise kaudu, teised põhinevad ilmutusel. Ta võttis üle aristotelliku filosoofia mõisteid ja lõimis need kristlikku süsteemi. Tema kirjutised käsitlevad muu hulgas jumalaõpetust, eetikat, loomuõigust, inimtegevust, poliitilist korraldust ja sakramente. Ka tema argumendid Jumala tunnetatavuse kohta mõjutasid hilisemaid vaidlusi.

Katoliku kirikus kujunes Thomasest mõjukas teoloogiline autoriteet. 1567. aastal kuulutas paavst Pius V ta kirikudoktoriks. Paavst Leo XIII soovitas oma 1879. aasta entsüklikas *Aeterni Patris* taas tema filosoofiat katoliikliku hariduse alusena. Seejärel mõjutas tomism eriti preestrite väljaõpet ja katoliiklikke kõrgkoole.

Vatikani valikut tähistada seda tähtpäeva selgitab tema jätkuv tähtsus teoloogias, filosoofias ja kirikuõpetuses. Ümmargune surma-aastapäev andis põhjust meenutada mõtlejat, kelle mõisteid ja meetodeid kasutatakse katoliiklikes õpetustraditsioonides tänapäevani.