Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 523 2024
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Saksamaa · Paulskirchenverfassung'i 175. aastapäev
Tiraaž19 000
Väljalaskehind20,95 €
Väljalaskekuupäev21. märts 2024
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind24,90 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · BU · Blister · Tiraaž 19 000
Väljalaske puhul
Münt meenutab Frankfurter Verfassung 175. aastapäeva („Paulskirchenverfassung“), mis oli esimene katse luua ühendatud Saksamaale kogu riiki hõlmav põhiseadus. Motiivil on kujutatud Paulskirche'i Nationalversammlung saadikute sisenemise ajal, samuti põhiseaduse ürikut ja kirjutussulge Frankfurdi parlamendi sümbolitena. Selle kohal on kujutatud naissoost allegooriaid Einigkeit, Recht und Freiheit ning must-punane-kuldne lipp; serval on kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849“.
Motiiv
Motiivil on temaatilised elemendid kujutatud mitmel üksteisega kattuvalla tasandil. Esiplaanil on perspektiivne kujutis Paulskirche hoonest Nationalversammlung’i saadikute sisenemise ajal. See katab põhiseaduse üriku ja kirjutussule kujutise, mis sümboliseerivad Frankfurter Parlamendi töö tulemust. Selle kohal on näha kolme naisallegooriat – ühtsus, õigus ja vabadus – ning kolmevärvilist lippu (must-punane-kuldne). Jõuline kolmemõõtmeline mündireljeef rõhutab demokraatlike põhimõtete ajatut tähendust; need põhimõtted sätestati Paulskirchenverfassung’is esimest korda kirjalikul kujul. Mündi siseringi serval kulgeb kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849“. All on näha vermimisaasta „2024“, väljaandjariigi tähis „D“, vastava rahapaja tähis („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschati initsiaalid.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Frankfurter Nationalversammlung sai alguse 1848. aasta Märzrevolutionist. Paljude Saksa riikide kodanikud nõudsid poliitilist osalust, ajakirjandusvabadust, põhiõigusi ja rahvuslikku ühtsust. Erinevate üksikriikide reeglite kohaselt valitud saadikud kogunesid 18. mail 1848. Nende seas oli eelkõige juriste, professoreid, ametnikke ja teisi haritud kodanluse liikmeid; naistel ei olnud ei aktiivset ega passiivset valimisõigust.
Koosolekute paigaks oli Frankfurdis Maini ääres asuv evangeelne Paulskirche. Selle suur ja avar sisemus sobis parlamendikoosolekuks paremini kui linna olemasolevad ilmalikud hooned. Sellest ajast alates peetakse kirikut Saksamaa demokraatia ajaloo mälupaigaks. Tänapäevane hoone taastati pärast Teises maailmasõjas hävimist ning avati 1948. aastal uuesti, Nationalversammlungi 100. aastapäeva puhul.
Saadikud pidid samal ajal kavandama riigikorraldust ja reageerima aktuaalsetele konfliktidele. Vaidlusi tekitasid muu hulgas tulevase riigi piirid, suhted Österreichi ja Preußeniga ning küsimus, kas Saksamaast peaks saama vabariik või monarhia. Lõpuks vastu võetud eelnõu nägi ette föderaalse põhiseadusliku riigi, mille eesotsas oleks parlament, valitsus, sõltumatu õigusemõistmine ja pärilik keiser. Põhiõiguste loetelu reguleeris muu hulgas võrdsust seaduse ees, usu- ja südametunnistusevabadust, arvamus- ja ajakirjandusvabadust ning seisuslike eesõiguste kaotamist.
Preußen kuningas Friedrich Wilhelm IV lükkas talle pakutud keisrikrooni tagasi. Ka mitmed Saksa üksikriikide valitsused ei tunnustanud uut korraldust. Seetõttu kaotas Nationalversammlung oma poliitilise aluse; selle Stuttgartisse ümberpaigutatud jäänuk saadeti 1849. aasta juunis laiali.
Kuigi põhiseadus ei jõustunud püsivalt, mõjutasid selle arusaamad põhiõigustest ja parlamentaarsed põhimõtted hilisemaid Saksa põhiseadusi. Tähtpäev andis seetõttu põhjust meenutada Saksamaa parlamentarismi, rahvusliku ühinemise ja põhiseadusega tagatud vabadusõiguste konfliktseid algusi.
Koosolekute paigaks oli Frankfurdis Maini ääres asuv evangeelne Paulskirche. Selle suur ja avar sisemus sobis parlamendikoosolekuks paremini kui linna olemasolevad ilmalikud hooned. Sellest ajast alates peetakse kirikut Saksamaa demokraatia ajaloo mälupaigaks. Tänapäevane hoone taastati pärast Teises maailmasõjas hävimist ning avati 1948. aastal uuesti, Nationalversammlungi 100. aastapäeva puhul.
Saadikud pidid samal ajal kavandama riigikorraldust ja reageerima aktuaalsetele konfliktidele. Vaidlusi tekitasid muu hulgas tulevase riigi piirid, suhted Österreichi ja Preußeniga ning küsimus, kas Saksamaast peaks saama vabariik või monarhia. Lõpuks vastu võetud eelnõu nägi ette föderaalse põhiseadusliku riigi, mille eesotsas oleks parlament, valitsus, sõltumatu õigusemõistmine ja pärilik keiser. Põhiõiguste loetelu reguleeris muu hulgas võrdsust seaduse ees, usu- ja südametunnistusevabadust, arvamus- ja ajakirjandusvabadust ning seisuslike eesõiguste kaotamist.
Preußen kuningas Friedrich Wilhelm IV lükkas talle pakutud keisrikrooni tagasi. Ka mitmed Saksa üksikriikide valitsused ei tunnustanud uut korraldust. Seetõttu kaotas Nationalversammlung oma poliitilise aluse; selle Stuttgartisse ümberpaigutatud jäänuk saadeti 1849. aasta juunis laiali.
Kuigi põhiseadus ei jõustunud püsivalt, mõjutasid selle arusaamad põhiõigustest ja parlamentaarsed põhimõtted hilisemaid Saksa põhiseadusi. Tähtpäev andis seetõttu põhjust meenutada Saksamaa parlamentarismi, rahvusliku ühinemise ja põhiseadusega tagatud vabadusõiguste konfliktseid algusi.