Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Ettevõtmise kavandas Portugali meresõitja Ferdinand Magellan Hispaania krooni teenistuses. Selle esialgne eesmärk ei olnud mitte ümbermaailmareis iseenesest, vaid läänepoolne meretee Molukkenile. See saarestik oli majanduslikult ihaldusväärne tänu vürtsikaubandusele, näiteks nelkidega. Hispaania otsis juurdepääsu, mis ei kulgeks Portugali kontrollitud Aafrika ümbruse mereteede kaudu. Selle taga oli mõlema mereriigi konkurents kaubateede ja ülemereterritooriumide pärast.

Laevastik koosnes viiest laevast. See ületas Atlandi ookeani, läbis Ameerika lõunatipus asuva väina, mis nimetati hiljem Magellani järgi, ning jõudis Vaiksesse ookeani. Teekonda iseloomustasid toidupuudus, haigused, mässud ja laevade kaotused. Magellan ise ei jõudnud Euroopasse tagasi: ta hukkus 1521 relvakonfliktis Filipiinidele kuuluval Mactanil. Samuti suri arvukalt teisi osalejaid või langes ekspeditsioonilt välja.

Juan Sebastián Elcano oli Getariast pärit baski meresõitja. Pärast Magellani surma ja mitut juhtkonna vahetumist võttis ta enda kanda „Victoria“ juhtimise, mis oli ainus kogu marsruudi lõpetanud laev. Molukkenilt juhtis Elcano laeva lääne suunas üle India ookeani ja ümber Hea Lootuse neeme. Hispaaniasse naasis „Victoriaga“ vaid 18 algsesse meeskonda kuulunud meest. Nii tõestati esimest korda praktiliselt, et ekspeditsioon võis meritsi kogu Maale tiiru peale teha.

Keiser Karl V. andis Elcanole vapi, millel oli maailmakera ja ladinakeelne deviis „Primus circumdedisti me“, mõtteliselt: „Sa oled mind esimesena ümber sõitnud.“ Sõnastus viitab Maale endale. See, et Hispaania käsitles seda aastapäeva käibemündil, on seletatav reisi Hispaania-poolse rahastamise, selle lähtekohaga Andalusienis ja Elcano rolliga selle lõpuleviimisel. Samuti meenutab see sündmus mereteede, kaubanduse ja Euroopa võimutaotluste varast üleilmset võrgustumist.