2 eurot PP

Adam Bohorič oli Sloveenia protestantlik pedagoog ja 16. sajandi keeleteadlane. Ta õppis Wittenbergis, reformatsiooni keskuses, ning juhtis hiljem Ljubljana kooli. Seal osales ta protestantlikult mõjutatud haridussüsteemi ülesehitamises. Reformatsioon soodustas sloveenikeelsetel aladel rahvakeele kasutamist jumalateenistustel, õppetöös ja trükistes. Seetõttu tekkis vajadus ühtsete õigekirjareeglite ja õppevahendite järele.

Bohoriči grammatika ilmus 1584. aastal Wittenbergis ladinakeelse pealkirja „Arcticae horulae succisivae“ all. Seda peetakse sloveeni keele esimeseks grammatikaks. Ladina keeles kirjutamine vastas tolleaegsele teaduskeelele ja muutis kirjelduse kättesaadavaks ka väljaspool sloveeni keeleala. Bohorič korraldas vormiõpetuse ja muud keelelised reeglid omaaegsete ladina grammatikate eeskujul. Samal ajal aitas teos kehtestada sloveeni keele reeglipäraselt kirjeldatava õppe- ja kirjanduskeelena.

Tema nimega seotud õigekirja kasutati protestantlikes trükistes ning see jäi muutunud kujul kasutusele kuni 19. sajandini. Ka Jurij Dalmatini täielik sloveenikeelne piiblitõlge, mis trükiti samuti 1584. aastal Wittenbergis, järgis seda kirjatraditsiooni. Sellised raamatud aitasid kujundada piirkondlikest murretest sõltumatut ühist sloveeni kirjakeelt. Hiljem asendati Bohoriči õigekiri tähestikuga, mille aluseks oli Ljudevit Gaj töö.

Bohoriči meenutamine ei puuduta seega üksnes ühe õpetlase elulugu. See viitab sloveeni keeleteaduse kujunemisele, protestantlikule raamatukultuurile ja trükitekstide rollile ühise kirjakeele arengus. Ümmargune aastapäev andis Sloveeniale võimaluse käsitleda seda oma keele- ja haridusajaloo etappi käibemündil.