Saksamaa · 50 aastat Varssavi põlvitamisest

Willy Brandt oli alates 1969. aastast liidukantsler ning taotles oma idapoliitikaga lähenemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Varem oli SPD poliitik elanud natsionaalsotsialistliku valitsusaja ajal eksiilis. Pärast sõda oli ta muu hulgas Lääne-Berliini valitsev linnapea ja liidu välisminister. Tema poliitika eesmärk oli muuta Saksamaa lõhestumise tagajärjed poliitiliselt paremini hallatavaks ning korraldada suhted idapoolsete naabritega ümber.

Brandti visiit Warschau 7. detsembril 1970 oli eelkõige seotud Warschauer Vertrag allkirjastamisega. Sellega kohustusid Bundesrepublik Deutschland ja Volksrepublik Polen vägivallast hoiduma ning kinnitasid Oderi ja Neiße jõe vahelise olemasoleva piiri. Leping oli sisepoliitiliselt vastuoluline, kuid kujutas endast alust riikide edasiseks lähenemiseks.

Mälestusmärk, mille juures Brandt pärja asetas, püstitati 1948. aastal skulptor Nathan Rapoporti kavandi järgi. See meenutab juutide vastupanu Saksa okupantidele. Suletud Warschauer getos oli sajad tuhanded juudid katastroofilistes tingimustes kokku surutud. Pärast seda, kui 1942. aastal algasid massiküüditamised hävituslaagrisse Treblinka, osutasid juudi vastupanurühmitused 1943. aasta kevadel relvastatud vastupanu geto lõplikule likvideerimisele. Saksa üksused surusid ülestõusu maha, hävitasid kvartali süstemaatiliselt ning mõrvasid või küüditasid selle allesjäänud elanikud.

Brandti põlvitamine ei olnud ette teatatud. Sõnatut žesti tõlgendati alguses erinevalt, kuid sellest kujunes Saksa sõjajärgse ajaloo püsiv mälupilt. See ühendas Saksamaa vastutuse tunnistamise natsionaalsotsialistlike kuritegude eest poliitiliste püüdlustega jõuda Poolaga vastastikusele mõistmisele. Brandt sai 1971. aastal Nobeli rahupreemia, eelkõige oma pingelõdvenduspoliitika eest.

Seetõttu ei meenutanud aastapäeva väljaanne üksnes isiklikku žesti. See tuletas ühtlasi meelde holokausti, juutide vastupanu ning Saksamaa ja Poola leppimise keerukat protsessi. See sündmus sobis seega ka viitama sellele, millist rolli võib avalik mälestamine mängida Euroopa riikide suhetes.