Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 385 2020
2-eurone münt
UNC/BU Mündimärk A/D/F/G/J Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Saksamaa · 50 aastat Varssavi põlvitamisest
Tiraaž30 000 000
Väljalaskekuupäev8. okt 2020
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind3,90 €
Allika tiraažiandmed: 6000000 | 6300000 | 7200000 | 4200000
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · UNC/BU · Tiraaž 6 000 000
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · UNC/BU · Tiraaž 6 300 000
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · UNC/BU · Tiraaž 7 200 000
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · UNC/BU · Tiraaž 4 200 000
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · UNC/BU · Tiraaž 6 300 000
Väljalaske puhul
Mündiga tähistatakse Willy Brandti põlvitamise 50. aastapäeva Warschaus. Motiivil on kujutatud toonast liidukantslerit alandlikus žestis geto kangelaste mälestusmärgi ees; lisaks on kujutatud seitsmeharulist küünlajalga ja geto ohvreid kui sümboleid 1943. aasta Warschau geto ülestõusule. Motiivi täiendab kiri „50 AASTAT WARSCHAU PÕLVITAMISEST“.
Motiiv
Motiivil on kujutatud toonast liidukantslerit Willy Brandti, kes põlvitab alandlikkuse märgiks Warschau geto kangelaste mälestusmärgi ees. Jõuline kujutis muudab 1943. aasta Warschau geto ülestõusu elavaks. Äärmiselt peen reljeef köidab vaatajaid kujutatud sümbolitega: seitsmeharuline küünlajalg, geto ohvrid ja põlvitamine. Mündi sisemisel rõngal on veel kunstniku initsiaalid (ülaosas), vastava mündi tunnus („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“), väljalaskeaasta „2020“ (vasakul keskel), riigikood ja kiri „50 AASTAT WARSCHAU PÕLVITAMISEST“.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Willy Brandt oli alates 1969. aastast liidukantsler ning taotles oma idapoliitikaga lähenemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Varem oli SPD poliitik elanud natsionaalsotsialistliku valitsusaja ajal eksiilis. Pärast sõda oli ta muu hulgas Lääne-Berliini valitsev linnapea ja liidu välisminister. Tema poliitika eesmärk oli muuta Saksamaa lõhestumise tagajärjed poliitiliselt paremini hallatavaks ning korraldada suhted idapoolsete naabritega ümber.
Brandti visiit Warschau 7. detsembril 1970 oli eelkõige seotud Warschauer Vertrag allkirjastamisega. Sellega kohustusid Bundesrepublik Deutschland ja Volksrepublik Polen vägivallast hoiduma ning kinnitasid Oderi ja Neiße jõe vahelise olemasoleva piiri. Leping oli sisepoliitiliselt vastuoluline, kuid kujutas endast alust riikide edasiseks lähenemiseks.
Mälestusmärk, mille juures Brandt pärja asetas, püstitati 1948. aastal skulptor Nathan Rapoporti kavandi järgi. See meenutab juutide vastupanu Saksa okupantidele. Suletud Warschauer getos oli sajad tuhanded juudid katastroofilistes tingimustes kokku surutud. Pärast seda, kui 1942. aastal algasid massiküüditamised hävituslaagrisse Treblinka, osutasid juudi vastupanurühmitused 1943. aasta kevadel relvastatud vastupanu geto lõplikule likvideerimisele. Saksa üksused surusid ülestõusu maha, hävitasid kvartali süstemaatiliselt ning mõrvasid või küüditasid selle allesjäänud elanikud.
Brandti põlvitamine ei olnud ette teatatud. Sõnatut žesti tõlgendati alguses erinevalt, kuid sellest kujunes Saksa sõjajärgse ajaloo püsiv mälupilt. See ühendas Saksamaa vastutuse tunnistamise natsionaalsotsialistlike kuritegude eest poliitiliste püüdlustega jõuda Poolaga vastastikusele mõistmisele. Brandt sai 1971. aastal Nobeli rahupreemia, eelkõige oma pingelõdvenduspoliitika eest.
Seetõttu ei meenutanud aastapäeva väljaanne üksnes isiklikku žesti. See tuletas ühtlasi meelde holokausti, juutide vastupanu ning Saksamaa ja Poola leppimise keerukat protsessi. See sündmus sobis seega ka viitama sellele, millist rolli võib avalik mälestamine mängida Euroopa riikide suhetes.
Brandti visiit Warschau 7. detsembril 1970 oli eelkõige seotud Warschauer Vertrag allkirjastamisega. Sellega kohustusid Bundesrepublik Deutschland ja Volksrepublik Polen vägivallast hoiduma ning kinnitasid Oderi ja Neiße jõe vahelise olemasoleva piiri. Leping oli sisepoliitiliselt vastuoluline, kuid kujutas endast alust riikide edasiseks lähenemiseks.
Mälestusmärk, mille juures Brandt pärja asetas, püstitati 1948. aastal skulptor Nathan Rapoporti kavandi järgi. See meenutab juutide vastupanu Saksa okupantidele. Suletud Warschauer getos oli sajad tuhanded juudid katastroofilistes tingimustes kokku surutud. Pärast seda, kui 1942. aastal algasid massiküüditamised hävituslaagrisse Treblinka, osutasid juudi vastupanurühmitused 1943. aasta kevadel relvastatud vastupanu geto lõplikule likvideerimisele. Saksa üksused surusid ülestõusu maha, hävitasid kvartali süstemaatiliselt ning mõrvasid või küüditasid selle allesjäänud elanikud.
Brandti põlvitamine ei olnud ette teatatud. Sõnatut žesti tõlgendati alguses erinevalt, kuid sellest kujunes Saksa sõjajärgse ajaloo püsiv mälupilt. See ühendas Saksamaa vastutuse tunnistamise natsionaalsotsialistlike kuritegude eest poliitiliste püüdlustega jõuda Poolaga vastastikusele mõistmisele. Brandt sai 1971. aastal Nobeli rahupreemia, eelkõige oma pingelõdvenduspoliitika eest.
Seetõttu ei meenutanud aastapäeva väljaanne üksnes isiklikku žesti. See tuletas ühtlasi meelde holokausti, juutide vastupanu ning Saksamaa ja Poola leppimise keerukat protsessi. See sündmus sobis seega ka viitama sellele, millist rolli võib avalik mälestamine mängida Euroopa riikide suhetes.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi